Euroopa Komisjoni eelarvereeglite reformi võtmesõna on lõdvendamine ehk riigid saavad võimaluse valida ise riigivõla vähendamise tempo.

"Meie ettepanekud soodustavad suuremat riiklikku vastutustunnet, pakkudes rohkem mänguruumi, et võtta arvesse riikidepõhiseid situatsioone. Iga liikmesriik peaks koostama keskpika perspektiiviga eelarve struktuurse plaani. See on tõesti loobumine tänasest lähenemisest, mis lööb kõiki ühe vitsaga," selgitas Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis.

Euroopa Komisjoni hinnangul peaksid uued reeglid aitama riikidel võlgu tagasi maksta. Samas mitmed vastutustundliku eelarvepoliitikaga riigid sellesse ei usu.

"Ma arvan, et Saksamaa seisukoht ja see, mida oleme kuulnud Eestist ning teistest riikidest, mis asuvad Euroopa kokkuhoidlikumas osas, on õige. Peab olema erinev tasakaalupunkt ehk lähenemine, mis on palju jõulisem enamiku liikmesriikide suhtes, aga paindlikum ühe või kahe riigi suhtes," sõnas mõttekoja ECIPE direktor Fredrik Erixon.

Ettepaneku järgi peaks riiklikud plaanid olema nelja-aastase perspektiiviga, mida võib teatud reeglite alusel pikendada.

Ekspertide hinnangud reformile on aga erinevad.

"Sellega tuleb palju probleeme, et kui riikidel lastakse endal defineerida see, kui kiirelt nad saavad võlga tagasi maksta, siis nad ei maksa seda eriti üldse. Eriti riikides, kus on juba surve olemasolevate kulutuste säilitamise järele ning puudujääk on suur," rääkis Erixon.

"Praegused reeglid kahjuks ei tööta hästi. Uutel on potentsiaal toimida märksa paremini, sest need on palju lihtsamad. Ma arvan, et uute reeglite kasulik osa on see, et need baseeruvad riikide enda järjepideval makrofinantsilisel kaval. Seega riigid ise peavad tegema plaani neli või seitse aastat ette," kommenteeris mõttekoja Bruegel majandusekspert Zsolt Darvas.

Ettepaneku peavad nüüd heaks kiitma ka Euroopa Liidu riigid.