Austria on jätkuvalt vastu Euroopa Liidu passivaba Schengeni tsooni laienemisele Bulgaariasse ja Rumeeniasse. Austria välisministri Alexander Schallenbergi sõnul tahab Austria enne Schengeni laienemist näha asüülitaotlejate arvu püsivat vähenemist, vahendas Politico.

Asüülitaotlejate arv tõusis eelmine aasta Austrias ligikaudu 110 000 inimeseni, mis on suurim asüülitaotlejate arv elanikkonna kohta Euroopa Liidus. Nende taotluste hulka ei arvestatud Ukraina sõjapõgenikke ning see on võrreldes varasemaga pea kolmekordne avalduste arvu tõus.

Välisminister Alexander Schallenbergi sõnul on Austria veto ohusignaal Brüsselile. Schallenberg samas ei täpsustanud, et millal võib Viin oma Schengeni laienemise vetost loobuda, kuid asüülitaotlejate arv Euroopa Liidus on tõusuteel. Euroopa Liidu asüüliagentuuri teatel oli jaanuaris asüülitaotlusi pea 60 protsenti rohkem kui aasta tagasi jaanuaris.

Austria välisministri sõnul on Austria valitsus Euroopa Liidu piirikontrolli karmistamise plaani osas optimistlik, kuid soovib näha veelgi enam progressi. Alexander Schallenberg rõhutas, et kuna Austria asub Euroopa südames, siis on Schengen nende jaoks väga kasulik ning nad tahavad, et see töötaks edaspidigi.

Austria on paljude põgenike sihtriik, kuna mitmed teised riigid Balkanil eesotsas Ungariga ei ole nõus enamikke asüülitaotlejaid registreerima. Kui nad oleksid mõnes muus riigis registreeritud, siis saaks Austria need inimesed Euroopa Liidu Dublini reeglite kohaselt nendesse riikidesse tagasi saata. Dublini reeglite kohaselt vastutab asüülitaotleja eest see Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu pagulane Euroopa Liitu sisenedes esimesena satub.

Euroopa Liitu jõudis eelmine aasta ligikaudu miljon pagulast, kelle hulka ei arvestatud Ukraina sõjapõgenikke. See on pea 50 protsenti suurem number kui varem. Alexander Schallenberg rõhutas, et kui Prantsusmaa ja Saksamaa võtaks vastu sama palju pagulasi nagu Austria oma elanikkonna kohta, siis oleks kummaski riigis miljon pagulast.

Bulgaaria ja Rumeenia on tahtnud mitmeid aastaid Schengeniga liituda ning Austria veto on neid ärritanud. Vetot Bulgaariale toetas Austria kõrval ka Holland, kes samas Rumeenia liitumise viisatsooniga kiitis heaks.

Peale Rumeenia ja Bulgaaria tunnevad Austria veto üle muret ka Austria ärimehed, kellest paljud on investeerinud nendesse kahte riiki. Samas on Austria valitsuskoalitsioonil veel üks mure – Austria paremradikaalne Vabaduspartei (FPÖ) juhib riigisisestes küsitlusuuringutes. FPÖ toetuse tõusu põhjuseks on migratsiooni keskne küsimus praeguses sisepoliitilises debatis. FPÖ saavutas hiljuti Salzburgi liidumaa valimistel ja mujal Austrias hea tulemuse.