Aprillikuu viimane nädalavahetus on supilinlaste jaoks juba aastaid olnud kohustuslik kogunemisaeg.

Kuigi Supilinna on viimastel aastatel kerkinud mitmed uusarendused, on linnaosa eriline vaimsus kohalike sõnul endine.

"Natuke nagu hipiküla. Selline aiapidajate kommuun. Väga tore, mul on ka tomatid," rääkisid Herman ja Kristel.

"See (Supilinn) on pisut lohakas, inimestel on nii palju vabadust, et saad olla, kes sa oled – võid käia koduaknast sisse-välja, kui see on mugavam. Maja ei pea olema nii sirge, pigem kõverus on omane," lausus Supilinna seltsi juht Helen Hiiemaa.

Kiigeplatsil said supilinlased hääle anda ka kõige õigemale Tartu vaimu kandjale. Nimelt kogus Tartu linnamuuseum linlastelt infot aasta pärast valmivaks näituseks, mis räägib Tartu linnaosadest.

"Supilinlastel on väga tugev identiteet. Nendega on väga lihtne olnud tööd teha, sest nende sümbolid on juba läbi mõeldud – need on puitarhitektuur, aknast paistev õlletehas, õllelõhn, kass akna peal, ahjus prõksuv tuli ja supi tegemine," ütles Tartu linnamuuseumi kuraator Robert Varik.

Tänavu toimus festivalimelu ka Marja mängutänaval, mis pooleks päevaks liiklusele suleti. Esmakordselt olid Supilinna päevadel kohal ka muistsed päkapikud oma päkapikulinnusega. Kõik on platsis – nii kõlabki seekordse supilinna päevade teema.

"Eriti kui tulete siia õhtul tagasi, siis te näete sellist päris ehtsat supilinlast, keda näebki umbes kord aastas Supilinna päevade ajal. Muidu nädala sees nad näevad välja nagu täitsa tavalised tartlased. Aga supilinna päevade ajal... siis lööb välja jah. Kohe eri stiil on riietuses ja muusika ka teistmoodi. Aga sobib siia kiigeplatsile ja jõe äärde hästi," rääkisid Herman ja Kristel.

Pühapäeval,  festivali viimasel päeval, toimub Supilinna avatud hoovide ja kodukohvikute päev.