Armeenia ja Aserbaidžaan peavad USA vahendusel Washingtonis kõnelusi

Armeenia välisminister Ararat Mirzojan ja Aserbaidžaani välisminister Ceyhun Bayramov olid USA-s kõnelustel ka 2022. aasta lõpus
Armeenia välisminister Ararat Mirzojan ja Aserbaidžaani välisminister Ceyhun Bayramov olid USA-s kõnelustel ka 2022. aasta lõpus Autor/allikas: SCANPIX/Alex Brandon/POOL/AFP

USA välisminister Antony Blinken kohtus esmaspäeval Armeenia ja Aserbaidžaani välisministriga. USA vahendab kahe vaenujalal oleva riigi vahel kõnelusi. Armeenia ja Aserbaidžaan on lubanud pidada ka Moskvas kõnelusi, kuid selle tarbeks ei ole kindlat kuupäeva kokku lepitud.

USA vahendab Washingtonis läbirääkimisi Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, mille eesmärgiks on leevendada nendevahelisi pingeid. Armeenia ja Aserbaidžaan on omavahel olnud moodsal ajal kaks korda sõjas Mägi-Karabahhi piirkonna kontrolli üle – 1990ndatel ja 2020. aastal.

USA välisminister Antony Blinken on varem pidanud Armeenia ja Aserbaidžaaniga kolmepoolseid kõnelusi eelmise aasta novembris ja selle aasta veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsi raames. Blinken suhtes laupäeval ka Armeenia peaministri Nikol Pašinjaniga ning rõhutas rahukõneluste pidamise tähtsust ja lubas jätkuvat USA toetust.

Mägi-Karabahh on rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani osa, kuid selle elanikkonnaks on peamiselt etnilised armeenlased. 23. aprillil teatas Aserbaidžaan, et on rajanud kontrollpunkti Latšini koridori, mis on ainus maismaaühendus Armeenia ja armeenlaste enamusega Mägi-Karabahhi vahel.

Armeenia peab seda sammu kahe poole vahel kokku lepitud relvarahu rikkumiseks. USA ametnike sõnul on kõneluste eesmärk pigem kokkulepe suhete normaliseerimiseks ja kõneluste jätkamine, mitte rahuleping, vahendas Reuters.

Aserbaidžaan on varem rõhutanud, et nad seadsid Latšini koridoris üles kontrollpunkti, kuna nende sõnul jõudsid Mägi-Karabahhi relvad Armeeniast. Jerevan on seda süüdistust eitanud.

Washington on varem Aserbaidžaani Latšini koridori kontrollpunkti ülesseadmist tugevalt kritiseerinud. Vastasseisu võib ka pidada Vene vahendustegevuse suutlikkuse testiks. Armeenia on ametlikult Venemaa liitlane läbi ühise kaitsepakti ning Jerevan on korduvalt Vene rahuvalvajatelt nõudnud Aserbaidžaani relvarahu tingimuste rikkumise peatamist.

Armeenia ja Aserbaidžaan on lubanud pidada ka Moskvas kõnelusi, kuid selle tarbeks ei ole kindlat kuupäeva kokku lepitud. Kahe riigi vahel ei ole veel ametlikku rahulepingut sõlmitud, kuna Armeenia tahtis kõnelustesse suuremas mahus kaasata Prantsusmaad ja Euroopa Liitu, millega Aserbaidžaan polnud päri.

Kahe riigi omavaheliste pingete leevendamise tarbeks külastas mõlemat riiki eelmisel nädalal ka Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna, meenutas Euractiv. Ka Colonna kutsus Aserbaidžaani üles Latšini koridori kaudu tagama takistusteta vaba liikumise.

USA välisminister Antony Blinken rõhutas Twitteri kaudu, et dialoog on Kaukaasias püsiva rahu saavutamiseks võtmetähtsusega.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: