Ehkki ilm on jahedavõitu ja eeloleva nädalavahetuse öödeks prognoosib keskkonnaagentuur miinuskraade, näitab aianduspoodide käive, et inimesed teevad hoogsalt aiatöid.

Hortese turundusjuht Riina Ruus rääkis ERR-ile, et neil on kevadhooaja müük läinud sel kevadel väga hästi. Võrreldes eelmise aastaga on aprillis nii nende külastatavus kui ka käive kasvanud umbes 20 protsenti.

Tartus tegutseva Gardesti juhatuse liige Kristian Kalgan ütles, et tänavune aprill oli nende jaoks kõigi aegade edukaim ja selles oli oma mõju ka maamessil, mis toimus aianduskeskuse kõrval, aga ka samale ajale sattunud väga heal ilmal.

"Ostetakse kõike," iseloomustas ta kevadkaupade müüki. "Seemneid juba varakevadel, veebruaris ja märtsis, aga aprillis see jätkus ning aprill on võõrasemade, viljapuude ja hekielupuude kõrgmüügi hooaeg. Nüüd mais ootame emadepäeva. Aianduskeskustele on see üldiselt hoolimata ilmast kõige suurem müügiperiood."

Hortesest on sel kevadel kõige enam ostetud erinevaid hooajalilli, noortaimi, muldasid ja väetisi, aga ka toataimi, seemneid, maitsetaimi ja püsikuid.

"Kõige suurem müügiartikkel on aprillis võõrasema ning mais eeldatavalt begooniad ja erinevad suvelilleamplid," sõnas Ruus.

Emadepäevaostud sõltuvad Kalgani sõnul väga palju ilmast. Kui see on ilus ja aiatöödeks sobilik, ostetakse põõsaid, mida saab aeda istutada.

"Rododendron hakkab kõigepealt õitsema, siis roosid, suvelilled – kõik võiksid olla populaarne teema," loetles ta. "Suvelilleamplid on number üks, mida tahetakse emadepäevaks kinkida, aga kui sajab pussnuge, siis võib see müük tagasihoidlikuks kujuneda, siis võivad paremini müüa erinevad toataimed, näiteks orhideed, hortensiad."

Seda, kas rohkem ostetakse söödavate või ilutaimede seemneid, ei osanud Kalgan öelda, kuid oletas, et söödavad taimed on populaarsemad. Juba varakevadel hakatakse ostma paprika-, tomati- ja kurgiseemneid, et neid ette kasvatada, kuid lilli ostetakse sagedamini valmistaimedena.

Aiamööblit on praeguseks juba samuti hästi ostetud, kuid päikesevarjud ja muud sellelaadsed tooted ootavad veel soojemat ilma. Grille hakatakse aga Kalgani sõnul ostma kohe, kui lumi ära sulab ning ostutuhin kestab kuni jaanipäevani.

Hortese esindaja märkis, et neiltki ostetakse kõige enam köögiviljade seemneid, mis moodustavad kõigist müüdud seemnetest umbes poole. Ülejäänud pool jaguneb võrdselt lilleseemnete ja maitsetaimede seemnete vahel.

Hetkeilmast tähtsam on pikem prognoos

Lähipäevil on oodata ilma jahenemist ja ilm mõjutab Kalgani sõnul ka aianduspoodide müüki.

"Tõenäoliselt ostetakse külma ilmaga vähem kui siis, kui on väga ilus ilm. Võib-olla see hetkeilm polegi nii oluline, väheke pilves ja jahedam ongi võib-olla aiatöödeks sobiv, aga vaadatakse prognoosi, kas öökülma on tulemas ja mida juba saab istudada. Seda kindlasti jälgitakse," tõdes ta.

Kalgan märkis, et on selles valdkonnas väga pika kogemusega ja üldjuhul tähendab jahedam mai algus, et kuu teises pooles seda tagasi teha ei õnnestu, ehkki ka erandeid on ette tulnud.

Ruus ütles, et aianduse puhul on tegu eelkõige emotsionaalsete vajaduste ja külastustega. Samas tõi ta välja, et ehkki ilus ilm toob rohkem kliente, tekib aiahooaja edenedes üha rohkem neid, kellel on vaja aianduskeskustest läbi astuda ka siis, kui ilm pole kõige päikselisem.

Viimast aastat on Eestis iseloomustanud suur hinnatõus ja ka aiakaubad pole sellest puutumata jäänud. Ruusi sõnul on enamiku toodete sisseostuhinnad kasvanud umbes 10-20 protsenti ning välistarnijate pakutavate toodete hinnad kohalike omadest veel enamgi. Seetõttu on hindu kergitanud ka Hortes.

"Keskmiselt võivad olla hinnad tõusnud kliendi jaoks eelmise aastaga võrreldes ca 10 protsenti, kuid võib olla ka tooteid, mille hinnatõus on suurem või väiksem," nentis ta.

Kalgani sõnul ei ole Gardestis drastilist hinnahüpet toimunud. Ta tõi näite, et võõrasema maksis tänavu 95 senti nagu ka eelmisel aastal. Elupuude puhul, mida tuuakse Hollandist, on hind samuti vähe muutunud, kuid transpordi osakaal on veidi kasvanud.

Nädalavahetus toob öökülma

Keskkonnaagentuuri peasünoptik Helve Meitern rääkis "Terevisioonis", et lähiöödel võib sisemaal tulla kuni kaheksa miinuskraadi. Ilm läheb külmaks reedel ja kõige külmemad on ööd vastu laupäeva ja pühapäeva.

"Keskmiselt lõppevadki Eestis öökülmad alles mai keskel. Kõige hiljem Pandivere ja Jõgeva kandis, kõige varem saartel ja läänerannikul, kus on ilm pehmem," selgitas Meitern.

Ta lisas, et mõnel aastal on öökülma olnud veel veidi enne jaanipäevagi, nii et see on puulehtedele kahju teinud.

Kui lilled peavad öökülmale reeglina hästi vastu, siis hullem on olukord Lõuna- ja Kagu Eestis, kus marjapõõsad juba õitsevad – nende õied võib külm küll ära võtta ja neid tuleb külma eest kaitsta.

Ilm läheb sünoptiku sõnul taas soojemaks järgmisel nädalal, aga tõeline kevadilm tuleb alles mai teises pooles.