Euroopa Keskpanga nõukogu hinnangul on euroala inflatsioon  endiselt liiga kõrge.

"Inflatsioon endiselt euroalal jätkub. Kui me vaatame aasta tagasi, siis on hinnad kasvanud seitse protsenti; vaatame lühemat perioodi, võib-olla kuus kuud, siis hinnatõus on olnud kahe ja poole protsendi kandis, mis ikkagi teeb aastaseks hinnatõusuks viis protsenti. Ja see on märgatavalt kõrgem, kui on Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärk, mis on kaks protsenti," lausus Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Eeldavalt tõstab Euroopa Keskpank intresse veel oma juulikuisel kohtumisel, ütles Uusküla.

Intressitõusude tsükkel hakkab siiski tänavu lõpule jõudma. SEB analüütik Mihkel Nestor ütles, et peatselt tuleb ette piir, millest alates muutub intressimäär majanduse jaoks liiga karmiks.

"Nii turgude kui SEB prognoos on see, et kaks korda tõstetakse veel intressi, mille tulemusena jõuab  3,75 protsendi juurde hoiuse intressimäär, mis pangad maksavad keskpangale, mis keskpank maksab pankadele, kui meie seal oma raha hoiame. Ja see on ka kõige lähedasem sellele, mis tegelikult peaks ennustama euribori. Umbes samasse koha jääb ka euribori määr," lausus Nestor.  

Euriborist sõltuvad aga inimeste laenumaksed. Eesti inimeste keskmine laenujääk on 50 000 euro ringis, mille juures on euribori tõus tänaseks laenu kuumakset suurendanud 100 eurot.

"Laenuteeninduskulud ilmselgelt kasvavad, kuid enamus sellest intressitõusust on praeguseks siiski ära olnud. Kui kuue kuu euribor oli 3,6 ja natuke üle, siis me ei räägi ju kahekordsest sellest tasemest," ütles Uusküla.

"Selle mõte ongi, et laenamine läheks kallimaks, meie elu läheb halvemaks, saaksime endale lubada vähem asju. Ei saaks osta nii kallist korterit,  ei saaks osta nii kallist autot. Ja kui inimesed muutuvad kokkuhoidlikumaks, siis on ka kaupmeestel väga keeruline hindasid tõsta ja peaks see inflatsioon alla tooma," märkis Nestor.