Euroopa Keskpank otsustas neljapäeval tõsta 0,25 protsendipunkti võrra. Toomsalu selgitas, et intressimäära poliitika eesmärk on hinnatõusu ohjeldada ja sealtkaudu ostujõudu taastada. Tema kinnitusel on intressimäärade tõstmine aidanud, kuid hinnatõus tuleb sellele viitajaga järele.

"Me näeme näiteks USA pealt, et inflatsioon on seal praegu viis protsenti ja intressimäärad on tõstetud samasse kohta. Euroalal on hinnatõus ikkagi oluliselt kiirem kui intressimäärad, nii et selles valguses need ühel hetkel peaks enam-vähem võrdsed olema. Nii et me näeme intressimäärade tõusu, aga ei saa öelda, et see ei ole töötanud, lihtsalt see töötab mingisuguse viitajaga ja tuleb anda aega. Rahapoliitikas midagi kiiresti ei saavutata," selgitas Toomsalu.

Kuigi tööstustoodang on juba kuid languses, inflatsioon jätkuvalt kiire ning toiduhinnad ja laenukulud kasvavad, annab Toomsalu sõnul praegu optimismiks põhjust Eesti tööjõuturg.

"Inimestel on tööd, palgad on kasvanud. Ja keda siin kätel tuleb kanda, on Eesti ettevõtja, kes on selle palgakasvuga suutnud kaasa tulla. See tähendab seda, et me näeme ikkagi aastases plaanis ju hinnatõusu aeglustumist ja samal ajal palgad on kasvanud, ühel hetkel ostujõud jälle hakkab kasvama. See on ikkagi hea uudis," rääkis ta.

Pisut murelikuks teeb Toomsalu sõnul see, et ettevõtted on oma varusid kasutanud ning investeeringud on vähenenud.

"Kui sa millegi pärast muretseda tahad, siis keskpikas plaanis me vaatame kõige rohkem ettevõtete investeeringuid. Eesti ettevõtja kui kohanemise maailmameister on ikkagi natukene ka varude pealt toimetanud. Tahaks näha seda, et investeeringud hakkaksid suurenema, siis see optimism võib-olla oleks täielik," rääkis Toomsalu.

"Tõsi on muidugi see, et statistiliselt me näeme veel miinusmärke ja igasuguseid huvitavaid numbreid. Aga kõik algab ikkagi ostujõu taastumisest ja hinnatõus juba leeveneb, palgad on kasvanud ja tööjõuturg on tugev," lisas ta.

Inimeste ja ettevõtete laenuolukord on Toomsalu sõnul praegu hea, kuid ta tõdes, et ka krediidikahjud ilmnevad viitajaga.

"Me ei ole naiivsed, et me lõpuni arvame, et nii hea seis püsib. Me näeme esimesi muutusi väikefinantseerimise võlgnevustes. Kuigi kui väga aus olla, siis selline muutus sellisel väiksel skaalal oleks võinud tulla mingil igasugusel muul hetkel ka, see on piisavalt väike. Kodulaenudes ja ettevõtete laenudes on portfell väga tugev. Aga veelkord, naiivne ei tasu olla, ka seal satuvad asjad raskustesse tihti viitajaga, nii et ootame ja vaatame," selgitas ta.