Mülleri sõnul on keeruline öelda, kui kaua või kõrgele täpselt intressimäärasid tõsta on vaja. "Eks see sõltubki sellest, kuidas järgenvatel kuudel ja kvartalitel majandusel tegelikult läheb ja kui jõudsasti ka hinnatõus aeglustub," rääkis ta.

"Kindlasti on arusaamine kõigil Euroopa Keskpanga nõukogu liikmetel ka, et hinnatõusu aeglustumine võtab veel aega ja me ei saa intressimäärasid tõsta nii kaua, kuni hinnatõus täpselt kahe protsendini jõudnud on, sest kõik need otsused ja nende mõju kandumine majandusse on ka viitajaga ja seda me peame arvesse võtma," sõnas Müller.

See on ka põhjus, miks sel korral tõsteti intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra, kui viimased korrad tõsteti 0,5 protsendipunkti võrra. "Intressimäärade tõus on juba olnud üsna kiire ja nüüd oleks õige ka natukene rohkem aega anda senistel otsustel majanduses mõjuda ja oma efekti näidata," märkis Müller.

Seni on inflatsiooni aeglustumist kandud peamiselt energiakandjate odavnemine. Mülleri sõnul on see ka põhiline mure, miks Euroopa Keskpank hoiab silma peal ka muudel hinnatõusu indikaatoritel nagu alusinflatsioonil, mis jätab kõrvale enim kõikuvad energia- ja toiduhinnad.

"Ootus on, et ette vaadates võiks ka alusinflatsioon käsikäes üldise hinnatõusuga aeglustuma hakata ja see võiks olla märk püsivamast hinnatõusu survete nõrgenemisest," sõnas Müller.

Kui kaua võtab intressimäära tõstmise mõju majandusse ja inflatsioonini jõudmine aega, ei saa Mülleri sõnul täpselt öelda. "Hinnangud on olnud, et võib-olla aasta kuni kaks on see, kui intressimäärade mõju läbi laenunõudluse vähenemise, investeeringute madalama taseme ja üldise väheneva nõudlusega tegelikult alles väljendub madalamas hinnatõusus."

USA keskpank tõstis sel nädalal samuti intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra, andes märku, et intressimäärade tõstmise aeg võib läbi olla. Mülleri sõnul on keskpankade lähenemine üldpildis sarnane ja hinnatõusustatistika on liikunud ühte sammu. Föderaalreserv on tõstnud intressimäärasid kõrgemale kui Euroopa Keskpank, mistõttu on neil võimalik ka varem pausi kaaluda. "Meil on intressimäärad veel madalamad ja sellest tulenevalt on ruumi veel rohkem," rääkis ta.

Keskpanga intressimäärade tõusuga käib ühte sammu ka pankadevahelise intressimäära euribori tõus, mis on Eestis seotud paljude kodulaenude ja liisingutega. Mülleri sõnul on Eesti Panga kehtestatud nõuded, millega pangad laenuvõtja maksevõimet hindavad, tagantjärele vaadates end hästi õigustanud. Reeglite ümbervaatamist Eesti Pank praegu ei plaani.

Turgudel on ootus, et keskpank võiks intressimäärasid tõsta veel ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra, mis tähendaks praegu 3,6 protsendil oleva kuue kuu euribori tõusmist nelja protsendi lähedale või sellest veidi üle.

Mülleri sõnul paari aasta perspektiivis rääkides võib ette kujutada, et inflatsiooni taltudes võivad paari aasta perspektiivis intressimäärad taas madalamale tasemele jõuda.

Euroalal on 20 riiki, olukord majanduses võib olla piisavalt erinev ühes või teises liikmesriigis. "Kõik otsustajad mõistavad, et tuleb aluseks võtta see, mis on euroala tervikpilti silmas pidades kõige mõistlikum ja sellest lähtuvalt me neid arutelusid peame," ütles ta.

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas neljapäeval tõsta kolme baasintressi määra 0,25 protsendipunkti võrra. Otsuse tagajärjel on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär alates 10. maist 3,75 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäär neli protsenti ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 3,25 protsenti.