Euroopa Keskpank tõstis intresse 0,25 protsendipunkti võrra

Frakfurdis kogunenud Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas neljapäeval tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra.
Keskpanga teatel püsib inflatsiooniväljavaade jätkuvalt liiga kõrge. Koguinflatsioon on viimastel kuudel aeglustunud, kuid selle aluseks olev hinnasurve on endiselt tugev. Samal ajal mõjutavad varasemad baasintressimääratõusud jõuliselt euroala finants- ja monetaartingimusi, ent see, millise viivitusega ja kui tõhusalt avaldub see reaalmajanduses, on endiselt ebakindel.
Selles valguses otsustas EKP nõukogu tõsta kolme baasintressi määra 0,25 protsendipunkti võrra.
Otsuse tagajärjel on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär alates 10. maist 3,75 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäär neli protsenti ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 3,25 protsenti.
Otsus mõjutab paljusid Eesti inimesi, sest intressimäärade tõus kergitab ka euribori, millega on seotud suur osa Eestis välja antud kodulaenusid.
Keskpanga president Christine Lagarde viitas, et intressimäärad tõusevad ilmselt veel. Tema sõnul peab rahapoliitika olema piisavalt piirav, et tuua inflatsioon Euroopa Keskpanga seatud eesmärgi juurde ehk kahe protsendini. Ta lisas, et euroala ei ole veel seda saavutanud.
"Me ei peatu, see on väga selge. Me teame, et meil on veel tööd vaja teha," sõnas ta.
Baasintressimäärad on Euroopa Keskpanga nõukogu peamine vahend rahapoliitika kujundamisel. Samal ajal vähendab nõukogu mõõdukas tempos eurosüsteemi varaostukava portfelli mahtu. Nõukogu eeldab, et varaostukavas tehtavad reinvesteeringud peatatakse alates selle aasta juulist.
Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Portfell väheneb keskmiselt 15 miljardit eurot kuus kuni tänavuse juuni lõpuni. EKP nõukogu eeldab, et varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud peatatakse alates selle aasta juulist.
Samuti kavatseb EKP nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni järgmise aasta lõpuni. Igal juhul kavatseb EKP erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et mitte sekkuda rahapoliitika kurssi.
Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud raha, hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.
EKP baasintressimäärad on keskpanga peamine rahapoliitika kujundamise vahend.
Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde'i ja asepresidendi Luis de Guindos' pressikonverents värskete otsuste selgitamiseks:
Toimetaja: Karin Koppel