Teema ise vajab lühikest sissejuhatust, sest kõrvaltvaatajale on pankade avansilise tulumaksu teema ilmselt tundmatu ja raskesti hoomatav.

Alates 2018. aastast kehtib Eestis tegutsevatele pankadele kogu teenitud kasumile avansiline tulumaks 14 protsenti, mis määratakse ja tuleb maksta igas kvartalis majandustulemuste põhjal. Kui kõik muud ettevõtted maksavad tulumaksu alles dividendide väljamaksmise ajal ja ainult sellelt kasumi osalt, mis läheb dividendidena välja maksmisele, siis pangad maksavad dividendidelt täpselt sama loogikaga ja täpselt samade maksumääradega nagu muud ettevõtted, aga lisaks sellele maksustab riik panganduses ka reinvesteeritud kasumit ehk pankadel on juba praegu selgelt suurem maksukoormus all kui teistel ettevõtetel.

Seega on otsene vale selgitada plaanitud maksumuudatust kui pankadele kehtestatud soodustuse kaotamist, sest pankadel ei ole mitte mingit maksude soodusrežiimi või tulumaksu soodustariife.

Pangandus vajab kapitali

Pankade täiendavat maksustamist ei ole faktiliselt õige põhjendada ka pankade kõrge kasumlikkusega. Jah, pankade kasuminumbrid eurodes on suured, aga tuleb meeles pidada, et pangandus on erakordselt kapitalimahukas tegevusvaldkond.

Eesti Panga andmetel on Eesti pangandusse 2022. aasta lõpu seisuga investeeritud 4,7 miljardit eurot omakapitali. Pikaajaline keskmine omakapitali tootlus aastatel 2008-2021 oli pankades umbes kaks protsendipunkti madalam kui kogu Eesti ettevõtluses keskmisena.

Probleemi juurde jõudes: rahandusministeeriumis on valmimas eelnõu, millega plaanitakse tõsta tänane pankade 14-protsendiline avansilise tulumaksu määr 22 protsendini. Jutt on siis maksust reinvesteeritud ehk jaotamata kasumilt, millele kõikides muudes tegevusalades kehtib Eestis maksumäär null protsenti.

Muudatuse peamine põhjendus on igati arusaadav: vajadus suurendada riigi tulusid. Enne taolise otsuse langetamist tasub siiski arvutada, kas maksumäära tõstmine ja ebavõrdsuse suurendamine on parim tee soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Suurem maks, vähem investeeringuid

Maksutõusuga kaasnev peamine kõrvalmõju on pankade laenude väljastamise võimekuse vähenemine. Finantsstabiilsuse tagamiseks kehtivad Eestis pankadele ranged omakapitali nõuded: iga välja laenatud saja euro kohta peab pangal olema umbes kaheksa eurot põhiomakapitali. Jaotamata kasum on olnud ajalooliselt üks olulisemaid omakapitali suurendamise võimalusi.

Võttes maksude kujul suurema tüki pankade kasumist väheneb pankade omakapital ja väheneb pankade võime pakkuda Eesti inimestele ja ettevõtetele laenu. Muudatus lööks eriti valusalt kiiresti kasvavaid pankasid nagu Coop Pank, LHV ja Bigbank, mis on viimastel aastatel suurema osa oma kasumist reinvesteerinud ärimahtude kasvatamisse, sealhulgas laenuraha väljastamisse.

Tegime ka lihtsustatud arvutuse: Eesti Panga eelmise aasta finantsstabiilsuse ülevaate põhjal võib prognoosida 2023. aastal siinse pangandussektori kasumiks umbes üks miljard eurot. See tähendab, et täiendava maksukoormuse lisamine kaheksa protsendi ulatuses eemaldab sektorist 80 miljoni euro ulatuses omakapitali. See tähendab kehtivaid kapitalinõudeid arvestades ligi ühe miljardi euro võrra väiksemat laenuvõimet. Lihtsalt öeldes, selle muudatuse tagajärg võimendub reaalmajanduses minimaalselt 12-kordse investeerimisvõime langusena igal aastal.

Pangad on majanduse vereringe

Miks laenumahtude säilitamine ja kasvatamine on oluline? Pangad on Eesti majanduse peamised rahastajad. Eestis on väga üksikud ettevõtted, millel on võimekus kaasata finantseerimist otse rahvusvahelistelt rahaturgudelt või globaalsetelt institutsioonidelt. Väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid nende hulgas ei ole.

Eesti pankade ja liisinguettevõtete laenude koondportfell ulatus eelmise aasta lõpus 27,7 miljardi euroni. Majanduse konkurentsivõime säilitamine rohelisemale majandusmudelile üleminekul nõuab lähiaastatel suuri investeeringuid ja parimat lahendust pakuvad selleks kohalikud pangad.

Euroopa Keskpanga 2021. aasta finantsstabiilsuse ülevaate raames hinnati laenupakkumise mõju sisemajanduse kogutoodangu (SKP) kasvule aastatel 1999-2019. Laenukasvu 0,9 protsenti vähenemine tõi euroalal keskmiselt kaasa umbes 0,18 protsenti väiksema majanduskasvu ehk 1-protsendiline laenumahu kahanemine toob kaasa 0,2 protsendi suuruse SKP kasvu vähenemise*.

Maksutulu kasv kahtluse all

Ühe miljardi euro võrra vähem laene moodustab 3,6 protsenti kõikidest Eesti laenudest. Kui laenupakkumine väheneb 3,6 protsendi võrra, siis ECB uuringule tuginedes toob see endaga kaasa 0,7 protsenti väiksema majanduskasvu. Eesti 2023. aasta SKP jooksevhindades on Eesti Panga prognoosi kohaselt 38,8 miljardit eurot. 0,7 protsenti vähem kasvav SKP tähendab kaotust rahas 270 miljonit eurot.

Eesti maksukoormus moodustab umbes 33 protsenti SKP-st. Siit on lihtne leida, et kui SKP kasvab 270 miljonit eurot vähem, siis vähenevad riigi maksutulud umbes 90 miljoni euro võrra.

Kui nüüd kõrvutada oodatavat täiendavat maksutulu pankade avansilise tulumaksu tõusust summas 80 miljonit eurot ja kaotatavat tulu SKP kasvu pidurdumisest summas 90 miljonit eurot, siis on ju ka puhtalt riigi eelarvele mõju negatiivne. Rääkimata mõjust ühiskonnale laiemalt loomata jäänud töökohtade ja tegemata rohepöörde näol.

Seega räägime me pankade kasumimaksu suurendamise korral parimal juhul meie tulevase maksukasvu pärssimisest ja halvemal juhul muude maksude laekumise vähenemisest.

Rõhutan, et Coop Pank ega ilmselt ka teised Eestis tegutsevad pangad pole üldise tulumaksu tõstmise vastu. Kui seda on vaja Eesti riigi julgeoleku ja eesti inimeste heaolu parandamiseks, siis saame sellest aru, toetame seda ja anname oma panuse riigieelarvesse. Küll aga oleme vastu pankadele juba praegu kehtiva ebavõrdse erandi suurendamisele, mis lisaks kõigele muule ei toeta riigieelarvet.

Pangandus on majanduse vereringe. Kõnealuse plaaniga püüab valitsus kehvas toonuses patsienti turgutada kahjuks sellega, et vähendab hapniku sisaldust tema veres. See ei saa olla hea praktika.

* Barauskaitė Griškevičienė, Kristina, Anh D.M. Nguyen, Linda Fache Rousová ja Lorenzo Cappiello (2021). The impact of loan and market-based credit supply shocks on euro area GDP growth. Financial Stability Review, November 2021.