Logelemispositiivse konverentsi korraldajad palusid mul mõtiskleda teemal "Kui robotid teevad tulevikus rohkem tööd ära, kas siis saame lõpuks ka logeleda?"

Uued salapärased robotid ja mida nad teha oskavad

Gaseeritud vee automaati, pesumasinat või automaatkassat oleme juba näinud. Starshipi kullerrobotid pole enam uudis. Enamasti on sellised robotid-automaadid ühe või mõne funktsiooniga, kuigi vahel sellest hoolimata väga keerulised süsteemid.

Need robotid, kellest viimastel kuudel peamiselt räägitakse, on teistsugused.

Tegemist on suurte andmemudelitega, mida on treenitud leidma seoseid miljonite tekstide, piltide ja muu info vahel ja neid taasesitama. Nad teavad väga palju väga paljudel teemadel. Nad on näinud kuulnud ja lugenud rohkem kui ükski inimene.

Tänu sellele suudavad neid mudeleid kasutavad robotid vastata küsimustele ja lahendada probleeme sarnaselt inimestele ja inimkeeles. Nad suudavad võtta rolle ja imiteerida stiile – kirjutada nagu Shakespeare, joonistada nagu Picasso, laulda nagu Ivo Linna, teha plaane nagu projektijuht, kirjutada programme nagu itimees, pidada kõnet nagu oraator või sõimata nagu voorimees. Nad suudavad näha ja kirjeldada, mis on pildil, ja kirjeldada, mis juhtub videos. Nad suudavad jätta mulje, et neil on mõistus.

Udujutu probleemid

Neile, kes suguvõsa kokkutulekul on ChatGPT käest küsinud midagi vähetuntud sugulase kohta ja saanud vastuseks pika udujutu tema olematu elutöö kohta, võib jääda mulje, et sellisest robotist küll kellelegi kasu pole. Tegemist on lihtsalt selliste mudelite ühe erilise omadusega: nad suudavad asju välja mõelda, pakkudes lihtsalt kõige tõenäolisemaid sõnu, mis küsimusega seonduvad.

See haigus pole paraku lõpuni ravitav ka inimeste puhul. Küll on erinevate valdkondade testid meditsiinist juurani näidanud, et paremad robotid suudavad ülikooli lõpueksameid jms teha parimatega võrreldes võrdselt või paremini. Kiire katse kodakondsuseksamiga oli ka edukas.

Selliste mudelite peale on ehitatud juba üksjagu kasutajaliideseid. Popimad neist on ChatGPT ja Bing. Need on multifunktsionaalsed. Nende osad versioonid suudavad juba suhelda nii sinu enda kõvakettal asuvate andmete kui ka internetis olemasoleva värske infoga.

Üks kiht selliseid roboteid või nõustajaid on tulevikus pigem ühe funktsiooniga. Nad imiteerivad arsti, juristi, sekretäri, klienditeenindajat, kõnekirjutajat, referenti, sõdurit või keda iganes ja on just selles valdkonnas parimateks treenitud.

Teistsugune kiht on robotid, kes suudavad ülesande jagada tükkideks ja panna iga tükiga tegelema eraldi agendi. Ja kui siit samm edasi mõelda, siis koos võimega pöörduda teiste süsteemide poole – olgu selleks võime saata e-kirju, broneerida lennupileteid või kasutada relva, mis on kinnitatud robotkoerale –, on tegemist juba päris võimekate töötegijatega. Selge see, et nad vajavad järelevalvet, aga enamik eelpool toodust on ühel või teisel kujul juba olemas.

Mis tööd nad ära teevad?

Kõigepealt teevad nad ära igasuguse kirjatöö, tekstide, piltide ja andmekogude suurte andmete analüüsimise musta töö. Inimene, kes robotit kasutab, saab protokolli, eelnõu, otsuseprojekti, turu-uuringu, stsenaariumi või analüüsi kondikava või mustandi, mida ta siis oma teadmistest lähtudes saab lasta robotil parandada ja täiendada.

Kas tööd jääb vähemaks või tuleb juurde? Jutud töö lõppemisest on väga vanad. Paraku pole maailmast töö seni otsa saanud. Eelkõige oleme saanud füüsilise jõu asendajaid. Hobune, aurumasin, elekter jne.

Teine sort leiutisi on pannud inimese ennast ise teenindama ja lõiganud toiduahelatest välja vahemehed taksopargi kiisudest kindlustus- ja reisiagentideni. Seni pole tööd vähemaks jäänud. Uue põlvkonna tehnoloogia muudab kõigi nende elu, kes töötavad klaviatuuri, monitori ja eelkõige peaga. On hinnatud, et vähemalt kümne protsendi töökohtade töö sisu muutub oluliselt.

Kas ja kes saab rohkem logeleda?

Mina usun, et logeleda (või palju raha teenida) saavad mõned inimesed ja mõnda aega. Aga mida soodsam ja kättesaadavam on uus tehnoloogia, seda enam seda kasutatakse. Pikemas vaates läheb aga nii nagu kõigi muude automatiseeritud töödega – kellel midagi teha pole, jääb tööst ilma ja saab veidi aega töötukassa kulul logeleda ja uue olukorraga kohaneda. Teiste puhul aga eeldatakse tööviljakuse kiiret kasvu.

Mida see täpselt tähendab, näitab tulevik. Ilmselt nii palju teksti, pilte ja videot, kui robotid toota suudavad, ei suuda keegi tarbida. Olukord, kus õpilased vorbivad roboti abil pikki kodutöid, mida õpetajad robotitel parandada lasevad, tundub samuti mõttetu. Praguses õpetajate ja arstide puuduses võib robotist nõuandja siiski inimeste elukvaliteeti oluliselt parandada. Ja automatiseeritud saab ühel või teisel viisil palju suurem osa meie elust.

Liiga optimistlik ei maksaks ka olla. Praegugi on meie käsutuses seadmed, mis sisaldavad kohutavalt palju teadmisi elukvaliteedi tõstmiseks, aga meie uputame maailma servereid ikka üle üha uute kassipiltidega.

Kuidas robot saab aidata logeleda?

Ma arvan, et see lahendus ei tule läbi suurema vaba aja. Pigem näen robotit suhtlus– ja vestluspartnerina ja hea nõuandjana. Ükski idee pole roboti jaoks liiga rumal, kui oskad küsida. Nii saab arutada mida iganes, kuulda uusi vaatepunkte ja ideid. Lasta mõtte rändama.

ChatGPT ise pakkus, et võib abiks olla ka mediteerimisel ja niisama mõtterännakutel, pakkuda personaalseid soovitusi, olla kaaslaseks jalutuskäikudel, jälgida logelemise protsessi, julgustada ja motiveerida, pakkuda logelemiseks lokatsioone ja planeerida tegevusi. Ka on ta valmis andma vaimset tervist puudutavaid nõuandeid. Sisuliselt täisteenust. Tasuta.

Ma ei usu, et pikas vaates tekib inimkonnal suuri võimalusi logelemiseks. Konkurentsil põhinev ühiskonnakorraldus kipub kõik vabad ressursid tööle panema. Aga kuni see aeg pole tulnud, ootab piisavalt nutikaid ja logelemismaiaid inimesi ees tore eluperiood.