Rahandusministeeriumis valminud eelnõu järgi hakkaks järgmisel aastal kehtima senisest erinev omavalitsustele raha jagamise kord. Kui siiani saavad omavalitsused riigilt riiklikult pensionilt 1,88 protsenti, siis uue korra järgi kolm protsenti. Samas vähendatakse muult tulult laekuva tulumaksu osa suurust 11,96 protsendilt 11,76 protsendile. See on täpselt vastupidine detsembris riigikogus otsustatule, et järgmise aasta 1. jaanuarist hakkab omavalitsustele laekuma 12,06 protsenti üksikisiku tulumaksust.

Kuivõrd pensionilt laekuv tulu suureneb, saavad rohkem raha linnad-vallad, kus elanikkond vanem, kust on noored mujale kolinud. Omavalitsused, kus tööealiste osakaal on suurem, näiteks Tallinn ja pealinna lähivallad-linnad, selle lükkega kaotavad. Ja see kaotus pole väike: näiteks Tallinn saaks tulumaksu ja tasandusfondi muudatustega praegusest vähem pea seitse miljonit eurot.

Eelnõus nimetatakse seda "ühtlustavaks mõjuks". Pensioni pealt laekuks omavalitsustele tulu rohkem 30 miljonit eurot, muudelt tuludelt laekuv tulumaks väheneks 41 miljoni võrra ning see vahe, 11,1 miljonit eurot, suunatakse omavalitsuste tasandusfondi ehk toimub tulumaksu ümberjaotus rikkamate ja vaesemate vahel.

Raha taoline ümberjagamine on vajalik, sest riigieelarves kehvemal järjel omavalitsuste toetamiseks raha pole, aga lisaraha on neil vaja, sest järgmisel aastal ootab ees käibemaksu tõus 20 protsendilt 22-le, mis lööb tugevalt ka omavalitsuste rahakoti pihta.

Regionaalminister Madis Kallas ütles ERR-ile, et kuivõrd täiendavat raha kohalike omavalitsuste jaoks ei ole võimalik praegu defitsiidis riigieelarve tõttu saada, pakuti välja mudel, mis oleks eelarve mõistes neutraalne. 

"Praegu tundus, et see on parim, millega me saaksime toetada ennekõike neid kohalikke omavalitsusi, kus tööealisi inimesi on jäänud oluliselt vähemaks ja maksutulu oluliselt väiksem," lausus Kallas.

Arvutuste järgi peaks Harjumaalt väljaspool asuvate omavalitsuste tulubaas tõusma üheksa miljoni euro võrra. Järgmise aasta käibemaksmuudatustega kaasnev negatiivne mõju on aga viis miljonit. Summad on praegu esialgsed ja pole veel täpselt läbi arvutatud, sest koalitsioonil on maksumuudatustega tuli takus. Ka selle konkreetse eelnõu kooskõlastamiseks anti omavalitsustele mõni päev.

Linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid ütles ERR-ile, et tegu on järjekorras juba kolmanda eelnõuga, mille kooskõlastamiseks antakse loetud päevad ning et vallad-linnad on pahased.

"See ei ole ilmselgelt aeg, kus jõuaks teha analüüsi, konsulteerida liikmetega, liikmed ei jõua meile oma analüüse saata, et saaksime keskmistatud vastuse koostada. Natuke kibe maik jääb meile selle asja juures," lausus Luhalaid.

Harjumaal asuva Kiili valla vallavanem Aimur Liiva märkis, et kuivõrd maksumuudatused on nagunii võimuliidu poolt ära otsustatud, siis on tagasiside küsimine nagunii pigem formaalne. "Aga see on kindlasti halb praktika. Reede õhtu tuli eelnõu sisse, teisipäeval on tähtaeg, kus tahetakse saada vastust," märkis ta.

Rahul pole ei rikkad ega vähem rikkamad vallad

Kiili vald on üks Eesti jõukamaid valdu, elanike keskmine sissetulek on vabariigi absoluutses tipus ning keskmine vanus üks madalamaid. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi oleks tulumaksu ümberjagamise mõju Kiili vallale -1,6 protsenti praeguse seisuga võrreldes, mis tähendaks 190 000 eurot.

Liiva sõnul tähendab see neile, et miskit tuleb tegemata jätta ja üleüldse jätab raha äravõtmine halva mulje.

"Neil, kellelt ära võetakse, tekitab see trotsi ja ka mingisuguseid puudujääke, sest teatavasti need, kellelt võetakse, on need kohad, kus on tohutu probleem lasteaia- ja koolikohtadega. Lasteaiaga seotud kulu on üldse kõige suurem kulu omavalitsuse jaoks. Kui suur hoop – meil ei ole selliseid projekte üldjuhul, mis oleks toreduslikud – me ei ole kunagi rajanud mingit keskväljakut või spaad või kontserdisaali. Kogu meie vaba raha on läinud lasteaia- ja koolikohtade ja teede peale. Kui 190 000 ära võtta, siis jääb midagi tegemata. Kõige tõenäolisemalt on teede valdkond, mis kannatab, sest lasteaiakohti nui neljaks ikka teeme ja koolikohti peame ka tegema," lausus Liiva.

Liiva sõnul on selge, et regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb miskit teha, kuid maksutulu ümberjagamine suurt muutust ei too. "Kas see plaan kuidagiviisi aitab? Pigem näeb see välja laastutule moodi, et korraks on midagi. Eriti palju paremaks ei lähe," lausus ta.

Riigi plaan tabab kõige valusamalt Rae valda. "Kui me räägime Rae vallast, mis on Eesti kõige noorem omavalitsus – keskmise vanusega 32 aastat – ja 50 protsenti elanikest ei ole üldse maksumasjad, siis see kohustuste määr on meie jaoks hoopis teistsugune," selgitas vallavanem Madis Sarik.

Lasterohke vald on pidanud iga paari aasta tagant ehitama uue lasteaia ja iga nelja aasta tagant 700 õpilasega põhikooli. Sel sügisel peaks algama uue lasteaia ehitus, kuid nüüd tuleb investeeringuid kärpima asuda. Samas on kohus leidnud, et vald peab tagama lastele koha kohalikus lasteaias.

"Ma ei tea, kas selle eelnõu tegijad on arvestanud, et lasteaiakohtadega seoses kohtuotsused jäävad menetlemata," ütles Sarik.

Saue vald kaotab muudatusega pool miljonit eurot ja vallavanema Andres Laisa sõnul on see summa ühe aasta perspektiivis üle elatav, kuid see vähendab valla laenuvõimekust nelja miljoni euro võrra. Aga ilma laenuta uusi koole ja lasteaedu ehitada ei saa. Laisa sõnul oli teada, et maksubaasimuudatused on plaanitud aastasse 2025-2028. Uues eelnõus aga pikem vaade puudub.

"Pikemat finantsplaani teha teadmises, et me ei tea, mis järgmise kolme, nelja aasta jooksul juhtub, on väga keeruline," ütles Laisk.

Kindlasti on omavalitsusi, mis ilma riigi toeta hakkama ei saa, aga Laisa sõnul on neid omavalitsusi, kus praeguste probleemide põhjuseks on ennekõike vallavõimu valed juhtimisotsused.

"Selle rahaga ei suudeta struktuurselt mitte midagi muuta. See on klassikaliselt nagu bensiiniga tule kustutamine. Me ei lahenda ühtegi struktuurset probleemi, me ei korrasta juhtimist, ei korrasta koolivõrku – kõik need küsimused, mis seda raha seal maapiirkonnas küsivad," rääkis Laisk.

Saneerimisohtu sattunud Põhja-Sakala valla vallavanem Karel Tölp ütles ERR-ile, et ühelt ära võtmine, et teisele anda tekitab alati lahendusena küsimusi ning et selline muutus maapiirkondades põhiprobleeme ei lahenda.

"Kui me võtame meie valla näitel, me saame juurde 1,4 protsenti, 107 000 eurot. Kas see on üldse piisav millegi olulise mõjutamiseks? Kui me mõtleme, kui palju on raha rohkem Tallinnas ja Tartus ja seal lähiümbruses, vahe on ju kolossaalselt suurem. Iseenesest on õige, et seda vahet proovitakse vähendada, aga summa summarum sarnaneb see sellele, et linnuke on kirjas, me ju tegime. Aga tegelikult see oluliselt vahekorda omavalitsuste vahel küll ei muuda. Jätkuvalt ei suuda me pakkuda asju nagu linnades, ei suuda hoida inimesi kinni, et ei kolitaks linna. Seda peaks ikka natuke teistmoodi tegema," lausus Tölp.

Tölp lisas, et selle 100 000 lisaeurost ei jätku isegi vallas puuduolevate tugispetsialistide kohtade täitmiseks.

Kagu-Eesti suurim – Valga vald – peaks ümberjagamise tulemusel praegusele 25 miljoni euro suurusele aastaeelarvele juurde saama üle 300 000 euro.

Valga vallavanema Monika Rogenbaumi sõnul moodustavad suurema osa eelarvest püsikulud ning kütte- ja elektriarvete suurenemist on vaesemas ja väiksemas omavalitsuses palju keerulisem katta kui näiteks Tallinnas. Samas on haridus- ja kultuuriasutuste võrk juba ammu reformitud optimaalseks, et hoida elu ka maal.

"300 000 eurot on Valga vallale oluline summa. Siiski pole see nii suur summa kui me vajaksime. Selge on, et oleme kõik alarahastatud ja see süsteem on olnud liiga pikalt muutumatu. Et Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal tänase omavalitsuste rahastussüsteemiga toime tulla, on ikkagi paras mustkunst. Eestimaa on tervik. Kui Eesti äärealad on meie riigile olulised, et inimesed siin elaksid – see on ka julgeolekuküsimus –, siis kui raha juurde pole võimalik panna, siis tuleb ilmselt lahendada neid kitsaskohti ümberjagamise teel, jah," selgitas Rogenbaum.

Käibemaksutõus sööb positiivse muudatuse ära

Linnade ja valdade liidu juht Luhalaid ütles, et pensionilt laekuva raha suurendamine on positiivne, sest võtab arvesse väljarännet omavalitsustest, kuid ülejäänud plaanitavad maksumuudatused võtavad suure osa plaanitud tulust ära.

"Ümberjagamise efekt, mis tundub selle eelnõu juures positiivne, tegelikult meie arvestuste järgi elimineerub tulumaksu- ja käibemaksumäära tõusu juures ära. Ma väga ei julge öelda, et need kaugemad omavalitsused sellega võidavad. Iseküsimus on see, et kui rakendub ka ülejäänud maksupakett, siis näeme, kuidas need koos töötavad. Praegu on selline kahtlane tunne, et on mitte väga tulutoov muudatus," lausus Luhalaid.

Ta lisas, et ilmselgelt pole rahandusministeeriumil ka endal jätkunud aega, et mõjude kohta täpsem analüüs teha.

"Pensioni ja tasandusfondi ümberjagamine õigluse mõttes tundub hea, aga kui me läheme sinna sisse, siis on seal ikkagi väga palju probleeme. Lisaks tähtajale pole ministeerium suutnud analüüsida sellel tasemel, et täispilt oleks ees, mis see kõikidele omavalitsustele kaasa toob," lausus Luhalaid.

Tölp ütles, et pigem peaks valitsus mõtlema maksuerisuste kehtestamise peale, et maapiirkondadesse rohkem ettevõtlust ja töökohti tuua.

"Küsimus on, et miks ära minnakse. Tegelikult on maal elada linnaga võrreldes oluliselt parem. Aga kui sul töökohti pole... Tõenäoliselt peaks olema maksuerisused ja üsna suured piirkondade vahel," märkis ta.

Kiili vallavanem leidis, et häid lahendusi polegi ning et Eesti-suguses hõredalt asustatud riigis ongi kõikjal asustust üleval pidada keeruline ja kulukas.

"Häid lahendusi ei ole. Isegi Norra oma naftamiljonitega pole suutnud inimesi hoida hõreasustuspiirkondades, endiselt toimub linnastumine. See ongi selline protsess, siin ei ole midagi teha," lausus Liiva.