"Impulsi" kaamera ette tulid kindralmajor reservis Meelis Kiili, kes on endine Reformierakonna liige, ja sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid. Nad mõlemad kuuluvad riigikogu riigikaitsekomisjoni.

Kiili ja Kaljulaiu sõnul puudub raha jagamist otsustaval parlamendil sisuline kontroll, milliseid tehinguid maksumaksja raha eest tehakse. Seda isegi juhul, kui saadikutel tekib kahtlus ja nad tahavad saada informatsiooni, nagu praeguse 70-miljonilise saaga puhul.

"Kui kõik toimiks normaalselt, reeglitepäraselt, tegelikult riigikaitse komisjoni liikmetel peaks olema juba väga detailne ülevaade sellest, mis on kaitseministeeriumis juhtunud," tõdes Kaljulaid.

Kiili sõnul on kõige suurem probleem, et kontrollimehhanism on nõrk. "See süsteem ja need otsused on läbipaistmatud. Et kui me küsisime ka  riigikaitsekomisjonis otsustusprotokolle ja memosid, siis neid ei ole. Need ei ole kättesaadavad. On küll käskkirjad, aga no käskkiri ei näita ju protsessi," rääkis Kiili.

Kaljulaidi hinnangul on Eestis parlamentaarne kontroll väga õhuke ja nõrk.

"Kui vaadata Eesti parlamendikomisjone, kui palju neil on töötajaid, kui palju neil on üldse ressurssi, millega mingit järelevalvet teha, siis seda on praktiliselt olematul määral. Õigused justkui on olemas, aga selleks, et mingit õigust kasutada, ei ole piisavalt inimesi. See olukord on umbes võrreldav sellega, et kui meil olekski riigiprokuratuuris peaprokurör ja võib-olla veel mõni asetäitja ja nemad peaksid siis ise kõik kriminaalasjad ära menetlema ja asjaolud endale selgeks tegema. See on ju võimatu," selgitas Kaljulaid.

"Ja kui me räägime sellest, et viiakse läbi hange, sõlmitakse lepingud, tehakse seda maksumaksja raha eest, mis riigikogu otsustega on kokku kogutud ja siis eraldatud kaitseministeeriumile, siis loomulikult riigikogu liikmetel peab olema õigus kõigi nende asjaoludega tutvuda," lisas Kaljulaid.

Mürsuhange pole ainus, kus kaitsekomisjoni liikmetel jäävad käed lühikeseks. Kiili tõi välja juhtumi, millest maikuus kirjutas Õhtuleht, kuidas kaitseinvesteeringute keskus sõlmis 400-miljonilise raamlepingu varitseva õhuründemoona hankimiseks sisuliselt riiulifirmaga. Riigikogu liikmed hakkasid aru pärima, aga pole seni ammendavaid vastuseid saanud.

"Mure on selles, et novembrikuus moodustatakse firma, millel on 1000-eurone omakapital. Selle firma omanikuks on Türgi kodanik. Sellel firmal ei ole käivet, sellel firmal ei ole töötajaid. Iga riiulifirma nagu iga teine, tähendab, et mitte midagi hullu ei oleks. Jaanuarikuus oma viimasel tööpäeval RKIK-i peadirektori kohusetäitja sõlmib selle ettevõttega raamlepingu, mille kogumahuks on 400 miljonit eurot. Pehmelt öeldes on see ebamõistlik proportsioon. Isegi, ma ütleks, 4000 eurot või 400 000 eurot oleks olnud meie jaoks juba nagu mingisugune häirekell," rääkis Kiili.

Teadaolevalt pole seda raamlepingut käiku lastud ega raha firmasse liikunud. Ettevõtte Türgi omanik ütles Õhtulehele, et kvalifitseerus raamlepingusse, sest esitas kogu nõutud dokumentatsiooni ning täitis kõik osalemis- ja kvalifitseerimistingimused. Isegi kui raamlepingut kasutatakse ja kõik päriselt õnnestub, siis Kiili sõnul on probleem, et mures parlamendisaadikud ei saa juba pea pool aastat ammendavaid selgitusi.

"Me ei saanud vastuseid, me saime kantseliitlikud vastused sisulistele küsimustele, me saime sellised bürokraatlikud või mitte midagi ütlevad vastused. /…/ Vastus on see, et kaitseministeerium ei sõlmi lepinguid usu alusel. Me ju küsisimegi, et millistel alustel,  mitte, et kas te tegite selle heas usus või mitte. Meie küsisime, millistel alustel seda tegite," selgitas Kiili.

Informatsiooninäljas riigikaitsekomisjoni liikmed on kriitilised praegu tehtavate vangerduste suhtes, seda enam, et kaitseministriks saav Martin Herem oli kaitseväe juhataja ajal, mil paljud praegused otsused tehtigi. Nad näevad Heremi seni avalikult öeldud kiiremate otsuste tegemises ohtu, et mõne aja pärast avastatakse taas, kuidas leppeid on justkui kahtlaste firmadega tehtud.

"Kui kujutada ette, et tuleb veelgi tempot tõsta, tuleb veelgi survet sellele ametkonnale suurendada, siis minu meelest väga oluline on, et kõigepealt on need süsteemsed muudatused ära tehtud, mis välistab vähemalt sellised vead, et kantakse 70 miljonit eurot lihtsalt kuhugi Indiasse üle ja liigseid küsimusi ei esitata," rõhutas Kaljulaid.