Valitsus lõpetas püsiühenduse eriplaneeringu, sest riigieelarve keerulist seisu silmas pidades ei ole lähituleviku perspektiivis võimalik püsiühenduse rajamisega edasi liikuda, ütles regionaalminister Madis Kallas.

"Suure väina püsiühenduse loomiseks vajaminevate uuringute ja projektide mahu ja keerukuse tõttu jõutaks planeeringu kehtestamiseni alles 2028. aastal ning see vajaks 4,5 miljoni euro ulatuses täiendavaid investeeringuid.  Hinnanguliselt maksab kogu protsess suurusjärgus 15–40 miljonit eurot, sõltudes valituks osutuvast alternatiivist, mis võiks olla kas tunnel või sild. Praegu on aga veelgi olulisem panustada saarte ja mandri vaheliste praami- ja lennuühenduste kvaliteedi hoidmisesse ja parandamisse," lausus Kallas.

Rahandusministeeriumi lepingulisele konsultandile korvatakse planeeringu lõpetamise järgselt kõik paari kuu jooksul tehtud tellitud töödega kaasnenud kulud.

Riik alustas 2020. aastal Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Praeguseks on koostatud planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm, sh vajalike uuringute nimekiri.

Arvestades Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi maksumust on rahandusministeerium hinnanud, et eelarvelisi vahendeid planeeringu koostamiseks alates 2024 ette ei ole võimalik näha. Ühtlasi ei peeta põhjendatuks eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi 2023. aastal planeeritud töödega jätkamiseks, kui on ette teada, et täiendavaid vahendeid tööde lõpuleviimiseks järgnevatel aastatel eraldada ei ole võimalik.

"Mõistan, et nii mõnegi jaoks on see kurb uudis, sest püsiühenduse toetajaid oli Saaremaal omajagu," ütles Kallas. "Küll aga oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et me tagame parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsime, kuidas saaks neid ühendusi veel paremaks muuta."