Pisut enne pool 12 pühapäeval Lätist startinud USA õhuvõe transpordilennukk C-17 pani kell 12 juba rattad Kuressaare lennurajale maha. Ja kulusid veel ainult mõned minutid, kui viimasel aastal palju tähelepanu pälvinud HIMARS mitmikraketiheitjad olid juba lennuki kõhust Kuressaare lennuväljale sõitnud ja  valmis õppusepaika sõitmiseks. Ja kella kahe paiku näitasidki needsamad HIMARSID poole kilomeetri kauguselt vaadatuna oma tulejõudu.

"Sihtmärk, millele me üritasime täna pihta saada, oli umbes 14 kilomeetri kaugusel, nii et rakett langes umbes 14 kilomeetri kaugusele," rääkis USA 182. suurtükiväerügemendi 1. pataljoni patareiülem kapten Kossi Komlassen.

Pühapäeval oli tegemist õppusega, kus vähem kui kolme tunniga Lätist Saaremaale lennutatud ja Kuressaarest veel 50 kilomeetri kaugusele sõitnud HIMARS-id oma tööd tegid. Aga milline oleks NATO reageerimisaeg reaalse vajaduse korral?

"Õppuste stsenaariumi kohaselt püüdsime harjutada koos Eesti Kaitseväega ja Eesti tulejuhtidega. Tegelikus olukorras tegutseme palju kiiremini, sest tegelikus olukorras on tsiviilisikud palju kaugemal ja nende ettejäämisele ei pea nii palju mõtlema. Täna kulus juba siiasaamisele tükk aega, nii et jah, palju kiiremini saame hakkama," ütles Komlassen.

Ainulaadset laskeõppust, mida Eestis on tehtud ainult mõnel korral, olid lisaks huvilistele pisut lähedamalt jälgimas ka Eesti suurtükiväelased.

"Tänane laskmine siin oli väga muljetavaldav. Aega on antud piisavalt selleks, et me saaksime oma üksuse täielikult lahingvalmidusse seada," diviisi liikursuurtükipatarei rühmavanem ütles veebel Margus Oras.

Eesti kaitseväe oma HIMARS-id peaksid kohale jõudma 2025. aastal.