Pevkur rääkis ERR-ile, et ameeriklastega on saavutatud kokkulepe relvatarnetes. 

"Moon on praegu vabastatud, välja arvatud üks moona liikidest –  ATACMS on veel ootel, kuna see on eelkõige seotud USA operatsioonidega Iraanis. Mis puudutab teisi moonaliike, siis need on kõik vabastatud. Lähikuudel peaksid need Eestisse jõudma – loodame pigem varem kui hiljem –, aga praegu lepitakse logistilisi üksikasju kokku, millal on võimalik lennuk järele saata," sõnas Pevkur.

Kevadel märkis kaitseminister, et kõige suurem probleem oli seotud mitmikraketiheitja HIMARS-i laskemoonaga. 

"Mis puudutab HIMARS-i treeningmoona ja GMLRS-süsteeme, siis see on kõik vabastatud. Kõik, mis peab meile tulema, ka tuleb. Nagu ma ütlesin, siis HIMARS-i puhul on ka teine moon ATACMS, mis sõltub praegu eelkõige sellest, millised on arengud Iraanis," ütles Pevkur.

Moona transportimiseks eelistab Eesti õhutransporti, kuna see on kiirem, kuid on varuvariandina kaalutud ka meretransporti.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaidi (SDE) sõnul võib kergendatult hingata, sest sellised märgid näitavad, et Ameerika pool on kontaktne ning nendega on võimalik rääkida.

"Praegusel hetkel ju Ameerika Ühendriikidel endal ei ole veel täit selgust, mis sellest Iraani sõjast edasi saab, kuivõrd pikalt see konflikt Lähis-Idas veel edasi kestab, aga sellele vaatamata meie esindajad Washingtonis kui ka kaitseministeeriumis saavad kinnitada, et meil on see dialoog ja kontakt olemas," ütles ta

Kaitseväe endine juhataja Martin Herem ütles, et Ameerika Ühendriikide tarnete katkemine Iraani sõja tõttu, oli ootuspärane, kuid see pole olnud ainus relvatarne viibimine. 

"Me oleme ju oma laskemoonahankeid edasi lükanud tulenevalt tootjate palvest anda rohkem Ukrainale. Räägime siin õhutõrjemoonast nagu IRIS-T. Minu teada on teiste relvasüsteemidega olnud samasuguseid asju," ütles Herem ning lisas, et Iisrael siiski sõja tõttu oma tarneid Eestile edasi pole lükanud.

Sellest hoolimata ei näe Herem Eesti sõjalises varustatuses probleemi, sest meil pole seda siiani vaja läinud. 

"Aga selle eelduseks, et meil seda kõike vaja ei läheks, on, et meil kõik olemas on," nentis Herem.

Kuigi tarne hilines neli kuud, siis edasised tarned selle tõttu nihkes ei ole, kinnitas kaitseminister.

Jätkuvalt viibivad ATACMS-id on pika laskeulatusega taktikalised raketid, mis tabavad kuni 300 kilomeetri kauguseid sihtmärke.

Kevadel alanud Iraani sõja tõttu lükkas USA edasi relvatarned Euroopale. Endine kaitseväe juhataja Martin Herem ütles toona, et kui viivitus jääb järgmise kahe kuni kolme aasta sisse, siis ei ole asjad veel väga halvasti.

Eesti kaitseväe relvastuses on kuus HIMARS-i (M142 High Mobility Artillery Rocket System) mitmikraketiheitjat, mis anti kaitseväele üle möödunud aasta 30. aprillil. Samad relvasüsteemid on ka Leedul ja Lätil.

Aprillis allkirjastasid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja USA kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin lepingu kolme uue HIMARS-i raketiheitja soetamiseks, mis peaksid Eestisse jõudma 2027. aastal.