Türgi presidendivalimised olid seekord äärmiselt tasavägised ja nii president Recep Tayyip Erdogani toetajad kui ka ühinenud opositsioon tegid visalt kampaaniat viimaste päevadeni. Presidendivalimised lähevad president Recep Tayyip Erdogani juhtimisel teise vooru.

Kui plakatite ja kampaaniaüritustega oli võimalik võrdselt võidu joosta, siis teistsugune olukord valitseb meedias. Murat Utku teeb valimisööl ülekannet saksa kanalile Deutsche Welle. Varem Türgi meedias töötanud türgi ajakirjanik ütleb, et meediavabadusest ei saa siin rääkida.

"Me oleme täitsa kinni pandud, mitte üksnes piiratud, vaid kinni pandud. Ajakirjandusvabadus Türgis on suure surve all. Mul ei ole täpseid andmeid selle kohta, kui paljud ajakirjanikud on praegu vangis, eriti kurdi ajakirjanikud, aga ka teised ajakirjanikud, kes on valitsuse poliitika vastu. Sa ei pea olema opositsiooni liige. Ei. Kui sa oled veidi kriitiline, siis sa oled juba keerulises olukorras," rääkis Deutsche Welle ajakirjanik Murat Utku.

Viimase kümnekonna aastaga on meedia mitmekesisus märgatavalt vähenenud, ütleb vabakutseline ajakirjanik ja Ajakirjanike Kaitse Ühingu Türgi esindaja Özgür Ögret. Algas kõik finantssurvega.

"Näiteks oli Dogan meediagrupp Türgis suurim ja nad suhtusid Õigluse ja Arengu parteisse kriitiliselt. Dogan andis järele survele maksutrahvide ja muu bürokraatliku surve näol ja müüsid oma lehed, tele- ja raadiokanalid ja muu meedia valitsusmeelsetele ärimeestele," rääkis Ögret.

Kõik jätkus väljaannete kinni panemisega. "2016. aastal, pärast riigipöördekatset, pani valitsus kinni osa väljaandeid ja mitte ainult need, mida valitsus seostas riigipöördekatsega, vaid ka mitmeid teisi – kurdimeelseid väljaandeid, vasakpoolseid väljaandeid ja nii edasi," sõnas Ögret.

Ja alati on võimalik ajakirjanikke kohtusse kaevata. Ögreti sõnul on igal nädalal selliseid juhtumeid viis-kuus.

"Prokuröridele meeldib alustada terroriorganisatsiooni ajaloost, see on kohutav ja sa ootad pärast seda, et mõrvar on veriste kätega teolt tabatud. Kui sa jõuad aga süüdistuse viimasele lehele, siis sa näed seal intervjuusid, uudislugusid või kõnesid uudisteallikatele või seda, et palkaja on lihtsalt nii-öelda vale väljaanne," kirjeldas ta.

Piirideta reporterid paigutab Türgi meediavabaduse poolest maailma riikide seas 165. kohale ja ütleb, et 90 protsenti üleriigilisest meediast allub valitsuse kontrollile. Freedom House paigutab Türgi riikide hulka, kus meedia ei ole vaba. Kuidas opositsioon sellele vaatamata suutis valimistel nii tasavägise tulemuseni jõuda?

"Internet, sotsiaalmeedia, sõnumivahetusäpid ja suust suhu liikuv info on see, kuidas opositsioon elus püsib," sõnas Ögret.

Murat Utku sõnul on Türgis kõige professionaalsemad sotsiaalmeedia kasutajad. "Sest me teame, kuidas seda kasutada. Me oskame seda teha nii, et meid pärast Twitteri säutsu ei arreteerita.

Ka Deutsche Welle vaatamiseks läheb Türgis internetis vaja abivahendit ehk VPN-i.