Praegu saavad tulumaksutagastust seaduse järgi küsida vanemad, kelle lapsed treenivad mõnes spordikoolis. Spordikoolides on õpilasi kokku ligi 68 000. Pea kaks korda vähem on aga lapsi, kes tegelevad spordiga mõne spordiorganisatsiooni, näiteks spordiklubi all.

Organisatsioonile makstavat laste või noorte treeningtasu ei võimalda seadus praegu aga koolituskuluna maksustamisperioodi tulust maha arvata. See omakorda on viinud olukorrani, kus paljud spordiklubid on erakooli seaduse alusel loonud enda klubi kõrvale huvikoole, ütles kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

"Ja see trend on viimastel aastatel olnud süvenev, sest umbes kümne viimase aastaga on nende spordikoolide arv kolmekordistunud. Selles mõttes täiesti ebamõistlik ja ebavajalik tegevus, kuna meil on topeltorganisatsioonid täpselt sama tegevuse jaoks ja siis kindlasti on mõistlikum lahendada seda läbi seadusemuudatuse," selgitas Pürn.

Seega oleks tegemist suures osas seadusemuudatusega, mis aitaks turgu korrastada.

"Kui see muudatus sisse viia, siis tõenäoliselt väga paljud nendest spordikoolidest lakkavad tegutsemast ja tekib selgelt selline korrastav protsess, kus spordikool on spordikool ja spordiklubi on spordiklubi," lisas spordi asekantsler.

Samuti kaotaks muudatus ebavõrdse kohtlemise nende perede suhtes, kelle laps tegeleb spordiga mõne spordiklubi all. Näiteks Võrumaal asuva spordiühingu Virmar juhatuse liige ja treener Vilja Ruuda ütles, et nende liikmete vanemad on ikka küsinud, miks Virmarile makstava treeningtasu pealt tulumaksutagastust küsida ei saa.

"Minu arvates on see eesmärk väga õige, just eriti meie piirkonnas, sest meil on väga palju väikeste sissetulekutega peresid, mõnest perest osaleb kolm-neli last, et me oleme küll püüdnud hoida need osalustasud küllaltki madalad, et oleks vanematele tasukohane," rääkis Ruuda.

Pürni sõnul loob seadusemuudatus olukorra, kus ka Virmaris treenivate laste treeningtasule kehtivad tulumaksutagastuseks samad reeglid nagu spordikoolis õppivate laste tasudele.

"Kuna maksuvabastusel on ka üldine piirmäär, siis sõltub hästi palju, milliseid koolituskulusid perekonnas on ja millised siis neile alla 26 aasta vanustele rakendatakse. Ma enda praktikast suudan tuua näite, et minu laste koolituskulud on tugevalt ikkagi üle selle piirmäära nii, et mina kõigilt maksuvabastust ei saa. Aga deklareeritakse neid väga palju ja umbes 60-65 protsenti on see hinnang, mis nendest reaalselt siis kompenseeritakse," rääkis Pürn.

Ruuda ütles, et minevikus on ka Virmaris kaalutud spordiühingu kõrvale luua huvikool, kuid muudatus oleks vajanud lisaressursse nii tööjõu kui  aja mõttes. Samas suudetakse Ruuda sõnul ka spordiühinguga kvaliteetset teenust pakkuda ja nii Virmar viimased 20 aastat ühinguna tegutsenud ongi.

"Ja samas me esitame nagunii andmed kõik spordiregistrile, maksuametile, spordiregistris on kõik need vajalikud asjad olemas, sealt igaüks saab vaadata treenerite kvalifikatsiooni, osalejate arvu," märkis Ruuda.

Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduseelnõu võiks valmida sügiseks ja jõuda riigikokku järgmise aasta esimese kvartali jooksul.