Sise- ja kaitseministeeriumi toel valminud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uuring võttis luubi alla seosed piiriturvalisuse ja kogukondliku elujõu vahel. Uuringust selgub, et piiriäärset elanikkonda iseloomustab suur väljaränne, laste ja noorte vähesus, pruudipõud ning väga suur 50-65. aastaste vanusegrupi üleesindatus. Kui see trend jätkub ähvardab juba niigi hõredalt asustatud piirialasid elanike vähenemine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui piiriäärne nii öelda ala jääb inimestest tühjaks, siis need piirkonnad võivad täituda sellise elemendi poolt, mis võib-olla ei ole Eesti riigi suhtes kõige sõbralikum," ütles uuringumeeskonna akadeemiline juht, professor Eiki Berg.

Kuige külas on olukord, kus piir on viimasest Eestis olevast talust 200 meetri kaugusel ja talus elab hoopiski nelja lapsega noor pere. Peremees Mikk Kooser ütles, et tema jaoks on piiriäärsed külad alati olnud tühjad.

75-aastane Ala talu perenaine Maria Tamm aga mäletab, kui külas oli vähemalt kaheksa suitsu. "Küla on täitsa tühi. Kaks majapidamist selles külas," ütles ta.

Uuringus tõdetakse, et üks põhjus, miks inimesed lahkuvad, on kehv teenuste kvaliteet või nende puudumine. Ühtlasi selgitab uuring, et tehnoloogia ei asenda inimesi, samas ei saa aga inimesi piirkonda vägisi juurde tuua, küll saab riik aga soodustada piirialadel elamist.

"Kulude optimeerimine ei ole see koht praegusel hetkel. Eesti riik on kallis asi ja midagi pole parata, need kulud tuleb kuidagi kinni maksta," ütles Eiki Berg.

Viimati šokeeris kohalikke uudis võimalikust Koidula piiripunkti sulgemisest. Kohalikega kohtumas käinud siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et piiripunkti ei suleta, küll otsitakse võimalikke kokkuhoiu kohti.

"Tähtis on see, et piir jääb avatuks. See, kuidas seal tööd ümber korraldatakse, seda me ei tea. Võib-olla me ei korraldagi ümber, sellepärast, et teine pool on ka siin oluline, et töökohad säiliks, et inimesed siin oleks," kommenteeris Läänemets.