Pöördumine juhib tähelepanu Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatule, et kõik inimesed on seaduste ees võrdsed. "Samast põhimõttest tulenevalt peaksid kõigil olema võrdsed õigused – nende hulgas ka õigus soovi korral abielluda, sõltumata sellest, kas nad soovivad lapsi saada ja on selleks võimelised, või milline on nende seksuaalne sättumus," põhjendab pöördumine abieluvõrdsuse toetamist.

"Iga hea, aus ja seaduskuulekas inimene väärib oma riigi poolt parimat kohtlemist ja tuge," ütles avaldusele alla kirjutanud president Kersti Kaljulaid.

"Nagu ütleb põhiseaduse paragrahv 12 – igasugune diskrimineerimine on Eestis keelatud. Eriti arusaamatu ja kurb on, kui vahet tehakse tunnuste alusel, mida me ise muuta ei saa – sättumus, nahavärv, sugu või erivajadus. Seksuaalvähemuste kohtlemine on lakmuspaber iga ühiskonna jaoks ja ma olen rahul, et Eesti on astumas järgmist sammu. Armastus on vaba!"

President Toomas Hendrik Ilves lisas, et inimese vabaduse piiramine kuulub ajastusse, millest Eesti pääses 32 aastat, poolteist inimkonda tagasi, aga mitte kõik ei suutnud ette näha, mida liikumine sovetlikust ühiskonnast vabaduse poole endas kätkeb.

"Ärme lase sovjeedi mentaliteedil hoida meid minevikus. Me oleme juba kolmandik sajandit olnud vabad, mis tähendab ühtlasi, et riik ei diskrimineeri oma kodanikke soo, nahavärvi, seksuaalse sättumuse ega erivajaduste järgi, mida keegi muuta ei saa."

Toetusavaldusele on lisaks andnud allkirja veel sadu eri valdkondades tunnustatud inimesi, nende hulgas sportlased, kirikuõpetajad ja teoloogid, kunsti- ja kultuuriinimesed, ettevõtjad ja haritlased.

Teiste seas on alla kirjutanud Aino Pervik, Mart Kivastik, Mait Malmsten, Lauri Saatpalu, Karin Rask, Vahur Kersna, Märt Koik, Krista Fischer, Marta Vaarik, Sveta Grigorjeva, Triin Käpp, Maik-Kalev Kotsar ja Kaidi Ruusalepp.

Valitsus kiitis eelmisel esmaspäeval erakorralisel istungil heaks perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seaduse eelnõu antakse arutamiseks üle riigikogule.

Eelnõu järgi saavad abielu sõlmida kaks täisealist inimest, sõltumata soost ning abielu kõrval jääb inimestele alles võimalus sõlmida kooseluleping. Lisaks nähakse ette lihtsustatud kord kooselulepingult abielule üleminekuks.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2024.

Seepeale saatis konservatiivsete väärtuste eest seisev hiljuti asutatud mõttekoda PESA riigikogule 59 avaliku elu tegelase allkirjaga avaliku kirja palvega abielu institutsiooni määratlus muutmata jätta.

Avaliku kirja üks algatajaid, mõttekoja PESA liige, Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala selgitust mööda juhib kiri tähelepanu, et abielu küsimuse otsustamine kiirustades ja ilma avaliku aruteluta suurendab vastandumist ja lõhet ühiskonnas.