Ekspertide hinnangul saab Venemaaga arvestada alles pärast Ukraina võitu
Venemaa mastaapsest sissetungist Ukrainasse on möödas 15 kuud ja endiselt on vastuseta küsimus, milline peaks olema praeguses olukorras Venemaa roll Euroopa julgeolekuarhitektuuris – kas Venemaa peaks olema struktuuris sees või selgelt väljas. Lennart Meri konverentsil käinud spetsialistid ütlesid "Välisilmale", et kõigepealt peab Ukraina võitma.
"Meie eesmärk peaks olema, et Ukraina saaks tagasi kogu suveräänse ala, sealhulgas Krimmi. See peaks olema meie eesmärk. Kas me jõuame sinna, on küsitav, mille otsustavad mitmed faktorid, aga eelkõige see, mis juhtub lahinguväljal. Aga minu jaoks on vägagi selge, et me ei saa alustada positsioonist, et hea tulemus on territoriaalne kompromiss," rääkis Oxfordi ülikooli professor Timothy Garton Ash.
"Putin ütles üks päev, et isegi Peeter Suur ei kontrollinud Aasovi merd. See kindlustab ta võimu ja tähendab, et meil on ohtlik Vene diktatuur naabruses palju kauem. See ei tohi olla meie eesmärk, aga see on võimalik, et sellises kohas lõpetame," lisas ta.
USA välis- ja kaitsepoliitika ekspert, Heritage fondi asepresident James Jay Carafano lisas, et Venemaa võib jäädagi lõputult võitlema, ja tõi võrdluse Vietnami sõjast, kus põhjavietnamlased käisid vahepeal kodus puhkamas, et siis raevukamalt naasta. Samas lisas Carafano veel ühe faktori.
"Kes toetab Venemaa sõda praegu? Vastus on ei keegi. Seega iga päev, mil venelased võitlevad, muutuvad nad nõrgemaks. See tähendab, et on vähem tõenäoline, et nad vallutavad Ukraina, aga lisaks nende globaalne mõju kahaneb. Iga päevaga, mil nad võitlevad, muutuvad nad nõrgemaks ja nad muutuvad suhtes Hiinaga väiksemaks partneriks. Mõtlen alati, et mingil hetkel on ta justkui Pekingi eeslinn. Ja see on kalkulatsioon, mida venelased peaksid tegema," ütles
Oma põhimõttelise arvutuse tegi Saksamaa. Pöördeline suhtumine Venemaasse ei tulnud oodatud kiirusega, kuid nüüd on Zeitenwende ühtlases tempos edasi liikumas.
"Kantsleri kantseleis räägitakse sellest kui ettevaatlik, kaalutletud, võib-olla isegi kaval kiirus. Nad hoiavad sellest joonest kinni. Nad ei taha kiirustada, sest nad isegi räägivad sellest, et nad ei taha sündmuste surve alla sattuda, mis on negatiivne nende jaoks," ütles Saksamaa Marshalli fondi vanemteadur Rachel Tausendfreund.
Tema sõnul ei taha välispoliitikat juhtiv kantsler Olaf Scholz sotsiaaldemokraatidest liigse kiirustamisega eemalduda, pealegi annab ettevaatlik edasiminek Saksa avalikkusele aega muutustega harjuda, isegi kui see tundub frustreeriv. Zeitenwende ei toimu ainult Saksamaal.
"Euroopas toimub mitu versiooni Zeitenwendest, millest kõige olulisem toimub Soomes ja Rootsis. Kui vaadata küsitlusi, siis kui varem oli toetus NATO-le 20 ja nüüd 80 protsenti, siis muutus on ülisuur. Kui vaadata Prantsusmaa positsiooni NATO-sse ja Euroopa Liitu, siis muutus on olnud päris muljetavaldav. Prantsusmaa mõistab üha rohkem, milline roll on NATO-l. See avab ka ukse progressile. Teised riigid nagu Saksamaagi mõtestavad geopoliitilist ohtu idast palju olulisemaks kui varem, näiteks Hispaania või Portugal," rääkis Tausendfreund.
Nihe Prantsusmaal on dramaatiline, usub Prantsusmaa poliitiliste otsuste uuringute keskuse esimees Nicolas Tenzer, kelle sõnul on Vene režiimi tegelikku loomust mõistnud kõik, välja arvatud paremradikaalid ja vasakäärmuslased.
"Selline roosiline romantism ja mõtteviis, et Venemaad tuleks kuidagi mõista ning konfliktis on mõlemad pooled ehk kõik need ideed, mis varem domineerisid üle 20 aasta, on läbi. Aga ikkagi on mingi kiusatus, et Ukraina võitu toetatakse, aga pole mingit arusaama võidu sisust. Lisaks kartus juhtivpoliitikute seas ja president Emmanuel Macroni palees, et Venemaa täielikku alistamist on väga raske ette kujutada," selgitas Tenzer.
"Prantsusmaa ja USA on ühes küsimuses põhimõtteliselt samal meelel ehk siis kardavad ideed, et midagi veel ohtlikumat kui Putin võib Venemaal tekkida. Minu kui Vene propaganda uurija jaoks on see tüüpiline Vene narratiiv," ütles Tenzer.
"Lääs alahindab tõelist võimalust, et läbikukkumine Ukrainas võib tekitada muutuse Moskvas. Ukraina arusaam võidust on, et suur edu lahinguväljal koos Vene üksuste moraali kokkukukkumisega, mis juhtus 1905. ja 1917. aastal, tekitab mingisuguse muutuse Moskvas, olgu selleks siis poliitika või juhtimise muutuse. See on julge võiduteooria, kuid vähemalt on teooria võidust. Ma pole kindel, et läänel on usutav teooria võidu kohta. Ma ei ütle, mis juhtub, aga ütlen, et me ei peaks välistama mittelineaarse arengu," rääkis Timothy Garton Ash.
Me ei tea veel, mis saab järgmise aasta märtsis, kui Venemaal peaksid toimuma presidendivalimised. Presidenti valivad järgmise aasta lõpus ka ameeriklased. Ühendriikide valimiste tulemust ei mõjuta välispoliitika, seda juhul, kui midagi dramaatilist ei juhtu. Aga Ukraina toetamisest USA ei väsi, usub Carafano.
"On vabariiklasi ja demokraate, kes ei taha Ukrainat toetada, kuid reaalsus on see, et Ukraina toetamine on parteideülene USA-s. On inimesi, kes tahaksid rahastust targemal viisil. Neil võib olla probleemiks see, kuidas Biden on teemat ära kasutanud teistes küsimustes. Aga ameeriklased usuvad, et vaba ja sõltumatu Ukraina on nende huvides ja nad jätkavad Ukraina toetamist. Ma ei näe, et see muutuks. Ja ma ei näe, et riiklikud valimised mõjutaksid seda kuidagi," ütles Carafano.
Ukraina ei saa kiiresti NATO-sse ega Euroopa Liitu. Carafano kinnitusel jätkatakse Kiievi sõjalist ja ülesehituse toetamist, et Ukraina saaks ise end kaitsta ja jalad alla. Selles, et liidud pakuvad turvalist tulevikku igale riigile, on Carafano ja Ash ühel meelel.
"Vaatasin Tallinnas oma magamistoa aknast välja ja vaatan üle Soome lahe. Meil on NATO ja Euroopa Liit üle Soome lahe, mis on fantastiline. Tahaksin vaadata Harkivi hotelliaknast kümne aasta pärast ja kui vaatan läände või lõunasse, on Euroopa Liit ja NATO, mida näen," sõnas Ash.
Loe pikemat intervjuud Timothy Garton Ashiga ERR-i uudisteportaalist. Intervjuud James Jay Carafanoga saab lugeda ERR-i uudisteportaalist teisipäeval.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"