"Praegu on veel vara, sest julgeolekuarhitektuur, milliseks ta ükskord kujuneb, hakkab paratamatult olema sõltuvuses sellest, kuidas see sõda lõppeb. Kuidas ta lõpeb lahinguväljal ja kuidas Venemaa jaoks, Venemaa siseselt," ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Kadri Liik.

"Sõda on katalüsaator, aga mingis mõttes võib praegust protsessi näha külma sõja aegse bipolaarse maailmakorralduse lagunemisena, mis tegelikult külma sõja lõpus päris lõpule ei jõudnud. Ta toimus rahumeelselt, ilma sõjata ja praegu on sõda kätte jõudnud, kus antakse viimane tõuge. Sõda on omamoodi tõehetk, kus selgub, kelle käes võim on," sõnas Londoni ülikooli kaasprofessor Mart Kuldkepp.

USA abivälisministri asetäitja Euroopa ja Euraasia küsimustes Douglas Jonesi sõnul tuleb rahvusvahelise reeglitel põhineva korra põhimõtteid alal hoida. "Probleem on see, et maailma poliitika üks peamisi osalisi rikub neid räigelt. Ta tuleb peatada ja ta peab ebaõnnestuma. See on meie eesmärk," ütles Jpnes.

"Lisaks nende põhimõtete kaitsmisele peame rääkima ka ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisest ja selle suhtes oleme avatud, sealhulgas nii alaliste kui ajutiste liikmete arvu suurendamisele, et see oleks esindavam," sõnas Jones.

ÜRO-d on raske, kui mitte võimatu muuta - selles on "Välisilmaga" vestelnud eksperdid ühel nõul, nagu selleski, et julgeolekunõukogu on teovõimetu, nagu kuulutas Soome välisminister Pekka Haavisto möödunud kolmapäeval.

"ÜRO-d oleks väga raske muuta. Arvestada tuleb kõiki ÜRO süsteeme, mitte ainult põhistruktuuri ja julgeolekunõukogu, vaid ka WHO, Maailmapank, UNDP ning teisi organisatsioone. Süüria režiim on toime pannud sõjakuritegusid inimsuse vastu 21. sajandil, kuid on endiselt Maailma Terviseorganisatsiooni juhatuses. See näitab organisatsiooni düsfunktsionaalsust," sõnas Prantsusmaa poliitiliste otsuste uuringute keskuse esimees Nicolas Tenzer.

Suutmatus sõdu ära hoida viib paratamatult organisatsiooni allakäiguni. Kadri Liik ei usu, et keegi hakkab ÜRO-d laiali saatma, sest Rahvaste Liidu saatus, selle järel puhkenud Teine maailmasõda, on kõigil meeles.

"Vaatame, kuidas USA ÜRO põhikirjast üle sõites Iraaki ründas ja samamoodi Venemaa. Me lihtsalt elasime läbi episoodi, kus teise maailmasõja järel ja veel enam külma sõja järel paika pandud julgeolekuarhitektuur ei suutnud enam veenda teatavaid suurriike, et neil on kasulik toimida selle süsteemi raamistikus, isegi kui nende mingid teised huvid dikteerivad sellest üleastumist. Tulevast maailmakorda luues, jah, kindlasti kõikidele nendele asjadele mõeldakse, aga see ei ole mingi garantii, et nad ka tõepoolest selliselt toimima hakkavad. Paratamatult julgeolekusüsteem peab vastama selles olevate riikide mingitele huvidele. neil peab olema kasulik sellega kooskõlas toimida," rääkis Liik.

Uut julgeolekuolukorda ei saa luua enne Venemaa lüüasaamist

Tenzeri sõnul ei saa kujutada ette uut maailmakorra regulatsiooni läbi ÜRO, kus on kõik liikmesriigid, kuniks Venemaal jätkub praegune režiim. "See tähendab, et meie, NATO ja EL ning teised samameelsed demokraatlikud riigid nagu Jaapan ja Austraalia, mis ei kuulu sellistesse organisatsioonidesse, peaksid looma eestkoste Venemaale," ütles Tenzer.

Kui ÜRO ei suutnud ära hoida Venemaa sõda Ukraina vastu, siis veel vähem suudab organisatsioon ära hoida Venemaa tuumarünnakut Ukraina vastu. Kreml kutsus tuumapommist rääkides mitte toetuma emotsioonidele, vaid tasakaalustatud lähenemisele.

Kuldkepi sõnul oleks tuumarünnakul omakorda katalüseeriv mõju, nagu praegusel sõjal laiemalt. "See oleks omakorda tõe ja selguse hetk, kus selgub, mis päriselt saama hakkab. Seepärast arvangi, et kuna tegemist on suure määramatusega, siis tuumarünnak on väga ebatõenäoline. Raske on kujutada ette olukorda, kus see ei aitaks kaasa Venemaa strateegilisele lüüasaamisele."

"Oletades, et see juhtub, siis teised tuumariigid peavad võtma initsiatiivi, et sellele vastata ja eriti USA," ütles Kuldkepp.

Nicolas Tenzer ütles, et mingit uut julgeolekukorda ei saa hakata looma enne, kui Venemaa on saanud hävitavalt lüüa. Kuigi seda ei saa riigijuhid otse välja öelda, siis Tenzeri sõnul peab järgnema režiimimuutus Venemaal ja kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Üks mõju on sõjal veel.

"Venemaa jääb sõltuvusse Hiina toetusest. Hiina peab otsustama, millisel määral ta Venemaad toetab. Ilmselt Hiina huvides on Venemaad toetada niimoodi, et ta kaotaks, aga nii, et ta ei võidaks. On mõeldamatu, et Hiina saadaks omaenda inimesi Venemaa poolel kusagile sõtta. Ta võib-olla hoiab majanduslikult Venemaa nina vee peal, aga samas Hiina lähtub oma huvidest," sõnas ta.

Liigi sõnul hakatakse sõda sõda vaatama kui USA ja Hiina teineteise kompamist suurtes küsimustes.