Riigikogus võeti sel nädalal menetlusse eelnõu vabariigi valitsuse seaduse muutmiseks, millega muu hulgas pannakse paika ka kliimaministeeriumi valdkonnad ja juhtimine.

Kliimaministeerium võtab üle keskkonnaministeeriumi ülesanded, lisaks tuuakse senisest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist üle neli valdkonda: ehitus, transport, energeetika ja merendus.

Kliimaminister Kristen Michal ütles ERR-ile, et kliimaministeeriumisse tulevad üle ka rohereformi koordineerimisega seotud ülesanded, mida praegu täidab riigikantselei.

Rakendusaktide kavandi järgi saab kliimaministeeriumil olema üheksa asekantslerit, kel kõigil juhtida oma valdkond. Keskkonnaministeeriumis oli seni viis asekantslerit, ka MKM-is oli igal ületuleval valdkonnal oma asekantsler, kokku seega üheksa. Osakondi saab eelnõu järgi kliimaministeeriumis olema 23.

Michali sõnul näevad ministeeriumite ümberkorralduse põhimõtted ette, et üle tulevad uude ministeeriumi kõik töötajad. Kas toimub koondamisi ja ümberkorraldusi, otsustab juba iga ministeerium ise. Plaani järgi ei tohiks ümberkorraldustega ministeeriumite töötajate arv kasvada.

Asekantslerite arv nii suureks ei jää, ütles Michal.

"Uue töökorralduse arutelud on kliimaministeeriumi tööperes juba alanud, kuulame nõu ka riigisekretärilt. Kliimaministeeriumi struktuuri muudame vastavaks ülesannetele ning vähendame asekantslerite arvu.  Täpne ülesannete ja vastutusvaldkondade jaotus on mõne nädalaga suuresti klaar," lausus ta.

Michal lisas, et mõnele positsioonile tuleb tõenäoliselt konkurss, aga enne peab paika saama, kes mis rolli täitma asub.

"Peamine eesmärk mistahes muutustel on rohereformi start, taastuvenergia osakaalu kasv ning kliimavaldkonna muutused," lausus ta.

Juba varem on teada, et kliimaministeeriumi kantsleriks saab Keit Kasemets, kes on varem töötanud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina. 

Keskkonnaministeeriumist tulevad asekantslerid on Kaupo Heinma (keskkonnakorraldus ja välissuhted), Antti Tooming (keskkonnakasutus), Marku Lamp (elusloodus) ja Margit Martinson (tugiteenused ja maapoliitika). Lisaks on asekantsleri ülesannetes eelarve ja strateegiaosakonna juhataja Andrus Pirso.

MKM-ist tulevad nelja valdkonna asekantsleritena üle Sander Salmu (transport), Timo Tatar (energeetika ja maavarad), Ivo Jaanisoo (ehitus) ja Kaupo Läänerand (meremajandus).

Tähtajaks praegu 1. juuli

Ministeeriumite ümberkorraldamiseks vajalikud õigusaktid loodetakse muuta 1. juuliks, ümberkolimine algaks järgmisel aastal. Uued ministeeriumid, sealhulgas kliimaministeerium, peaksid asuma hakkama niinimetatud superministeeriumi hoones Tallinnas Uues Maailmas.

Michali sõnul sõltub otsuste kiirus sellest, kuidas riigikogus suudetakse eelnõu menetleda.

"Vabariigi valitsuse seadus on riigikogus, ajakava sõltub sellest kuidas parlament saab tööd teha obstruktsiooni tingimustes. Esialgne soov oli vabariigi valitsuse seaduse muutused teha enne suve, raske on hetkel prognoosida tempot, kuidas asjad riigikogus liiguvad," märkis ta.

Kliimaministeeriumi valitsemisalas on muu hulgas rohereformi elluviimine, kliimapoliitika, keskkonnajärelevalve, energeetika, maapõuevarad, transport ja selle taristu, liikluskorraldus ja erinevad keskkonnateemad.

Ministeeriumi tegevuse eesmärk on kliimaeesmärkide saavutamine, luues samas tingimused Eesti majanduse tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks, märgitakse eelnõus.

Ministeeriumite ümberkorraldamiseks on vaja muuta 61 seadust, 184 valitsuse määrust ja 250 ministri määrust, ütles eelmisel nädalal riigisekretär Taimar Peterkop.

Peterkop lisas, et töökohta peab ümberkorraldustega vahetama 250 inimest.