Skoone bastioni restaureerimine on pakkunud arheoloogidele uusi üllatusi
Tallinna suurima ajaloolise kaitserajatise Skoone bastioni restaureerimine on päevavalgele toonud arheoloogide silmis hulga pisemaid üllatusi, muu hulgas ka keskaegsed inimsäilmed.
Skoone bastion oli 17. sajandi Rootsi suurriigi kõige võimsam kaitserajatis, mille pikkus on üle 400 meetri. Läbi aastate on seda siit-sealt ikka parandatud, kuid nüüd on taastamisel kogu merepoolne müür ja nõlv.
"Järgmisel aastal toimub viimane etapp, kus viimane osa müürist restaureeritakse," ütles Tallinna abilinnapea Madle Lippus.
Varem on Skoones olnud nii restoran, kontserdipaik kui ka põhuteater. Sarnaseid lahendusi otsitakse sinna praegugi.
Arheoloogidele on müüri rekonstrueerimine pakkunud omajagu pisemaid üllatusi.
"Võib-olla ajaloolises kontekstis on põnev, et meil on just sealt Rannamäe tee poolt nõlvade seest tulnud pinnasest inimluid. Need on seotud keskajal suure rannavärava ees asunud Gertrudi kabeliga, mille juurde kuulus ka kalmistu," selgitas Tallinna linnaarheoloog Ragnar Nurk.
Säilmed võisid kuuluda nii meremeestele kui ka kohalikele Kalamaja elanikele.
Lisaks avastati bastionist paar tunnelit, mille olemasolust arheoloogid varem ei teadnud.
Hiljuti on end rajatise käikudesse sisse seadnud aga nahkhiired.
"See on vaidlussubjekt, kas nad tulid siia tänu restaureerimistöödele, mis võimaldas neile ligipääsu, või nad olid juba enne siin, aga igal juhul restaureerimistööd on nende elupaika nende jaoks oluliselt parendanud," rääkis Lippus.
Seda, kas Skoone bastioni sisemus külastajatele avatakse, pole veel selge. Küll aga tekib bastionile aasta jooksul uus trepp, mis ühendab bastionit linnaga. Pikas plaanis on võimalik taastada ka vana vallikraav.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"