Tänavu tehakse korda bastioni välismüür ja välisnõlv, ajaloolise ilme saab tagasi Suurtüki tänava poolne läänekülje lõik, kaasa arvatud bastioni tipp, ligi 150 meetri pikkuses lõigus, ütles ERR-ile Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.

Praeguseks on lammutatud vastu bastionit 20. sajandi jooksul ehitatud kuuride seinad ja üks vana alajaama vare. Nähtavale tulid üle ootuste hästi säilinud ajaloolise eskarpmüüri ülaosa – paljuski on alles isegi müüri peal karniisiplaadid –, mida on võimalik restaureerida ja eksponeerida, lausus Dubovik.

Müüri alumine osa jääb praegu lahti kaevamata. Tehakse ka hooldusraiet, et avada bastionilt vaated merele ning Kalamaja poolt bastionile.

"Pärast Suurtüki tänava poolse bastioni välismüüri ja -valli korrastamist tekivad ka paremad eeldused, et mingis uues funktsioonis korrastada kaks bastioni kõrval paiknevat endist raudteehoonet ja kogu praegu ajutise autoparklana kasutatav ala, mille linn omandas mõned aastad tagasi Eesti Raudteelt," lausus Dubovik.

Tänavuste tööde eelarve on ligi 340 000 eurot.

Parem ühendus vanalinnaga

Tulevikus on plaanis ühendada bastion paremini vanalinnaga. Projekt näeb ette, et järgmistel aastatel tehakse korda ja avatakse Nõukogude ajal kinni müüritud trepp, et bastionile oleks võimalik pääseda ka Suure Rannavärava poolsest küljest. 

Järgmisel kahel aastal jätkuvad tööd bastioni põhja- ja idapoolsel küljel, vallikraavis paikneva jalgpallistaadioniga külgnevas lõigus, kus tehakse korda ligi 200 meetri pikkune lõik. Korrastatakse ja avatakse Suure Rannavärava poolsed trepid, et bastion poleks enam ligipääsetav vaid Balti jaama poolt, vaid muutuks läbikäidavaks, ütles Dubovik.

Seejärel jätkuvad tööd bastioni peal ja niinimetatud bastionikäikudes. Kavas on taasavada ajaloolised trepikäigud.

Remont-restaureerimise projekti koostasid arhitekt Tiina Linna, konstruktor Silvia Ränd ja maastikuarhitekt Kersti Lootus. Ehitustöid teeb Aruna-Ehitus OÜ.

Plaan oli Rannamäe tee autodele sulgeda

2016–2017 koostati linnaplaneerijate poolt plaan, mis nägi ette Skoone bastioni säilitamise ja arendamise põhiliselt pargialana. Kavas oli kaevata bastioni esine vallikraavi suuremas ulatuses lahti ning muuta see aktiivse linnaruumi osaks. Samuti oli ette nähtud autoliikluse äraviimine Rannamäe teelt Põhja puiesteele.

Tänavu kevadel pakkus Tallinna strateegiakeskus seoses riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valimisega välja ERSO kontserdimaja, kuid see ei leidnud riigikogu kultuurikomisjoni toetust.

Duboviki sõnul oli kontserdimaja idee muinsuskaitse seisukohast väga vastuoluline. "Skoone bastioni ajaloolisse kehandisse sobiva uusehitise ideed tuleb veel edasi otsida," märkis ta.

Üks plaane, mida linn on vargsi veeretanud, on Skoone bastioni juures asuva staadioni alla maa-aluse parkla rajamine, et leevendada parkimiskohtade probleemi vanalinna ja reisisadama piirkonnas. Toonane Kesklinna vanem Vladimir Svet ütles kaks aastat tagasi ERR-ile, et kuigi parkimiskohtadega on piirkonnas probleeme, siis ei tohiks parkla olla bastioni põhiline funktsioon.

Skoone bastion kui Tallinna võimsaim rootsiaegne kaitseehitis rajati aastatel 1685–1706. Üle 150 aasta oli bastion kasutusel sõjalise ehitisena; muldkindlustus demilitariseeriti 1867. aastal ja kujundati pargiks 1881. aastal. Linn on võtnud eesmärgiks, et ajalooliselt selle piirkonna üks domineerivamaid ehitisi tõuseks taas linnaruumis paremini nähtavale.