Eelmisel aastal võeti vastu uus etendusasutuse seadus, et muuta teatrite rahastust läbipaistvamaks. Teatritele hakati raha jagama kunstiliste kriteeriumite alusel pandud punktide järgi ja see tõi kaasa olukorra, kus jagatavad summad olid senisest erinevad, näiteks vähenes märgatavalt Tallinna linnateatrile eraldatav summa.

Muudatus tekitas palju paksu verd ja kriitikud ütlesid, et reformi mõte jääb arusaamatuks, õiglast rahastust tagavat algoritmi välja töötada ei ole võimalik ning uus süsteem toob kaasa olukorra, kus teatrid üritavad täita ministeeriumi ette antud kriteeriume ning kaotavad isikupära.

Tänavu märtsis eraldas toonane kultuuriminister Piret Hartman teatritele 850 000 eurot lisaraha, kuid ühtlasi töötati edasi ka rahastamismudeli kallal.

12. mail saatiski kultuuriministeerium kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse möödunud sügisel jõustunud uuendatud etendusasutuste seadust. Ministeerium ning etendusasutuste liit, teatriliit, tantsunõukogu, linnade ja valdade liit ning väike- ja projektiteatrite liit said arvamuse avaldamiseks aega seitse päeva.

Paraku oli saadud tagasiside kriitiline. Etendusasutuste liit ja teatriliit tegid ettepaneku jätta määrus rakendamata ning jätakata läbirääkimisi, et välja töötada läbipaistev rahastamismudel.

Liit näeb muudatustes ohtu toetust 30 protsenti vähendada

Etendusasutuste liit nahutas kultuuriministeeriumi nii napi ajaraami pärast, mis tagasiside andmiseks jäi – reede õhtul saabunud dokumendi asjus toimus esimene koosolek juba järgmise teisipäeva hommikul – kui ka sisu tõttu. Näiteks tahab kultuuriministeerium muuta valemit, mille järgi arvutatakse toetuste piirmäärade aluseks olevat loomingulise töö mahtu.

Valem ise sobiks hästi põhikooli matemaatikaeksami ülesandeks: "Etenduste arv jagatakse 100-ga, publiku arv 21 000-ga, uuslavastuste arv kolmega. Saadud summad liidetakse, liitmistehte tulem jagatakse kolmega, jagatise tulem korrutatakse 10-ga ning korrutise tulem korrutatakse 3,5-ga".

Number 10 tähistab valemis esitajate arvu, kuid uues eelnõus on see asendatud seitsme esitajaga. See tooks aga etendusasutuste liidu hinnangul kaasa trupi suuruse vähendamise, mis pole kooskõlas tegeliku vajadusega.

"Vastupidi, on lisandunud ameteid, näiteks videoala, mida algses valemis ei ole arvestatud. Juhul kui vähendada esitajate arvu kümnelt seitsmele, siis tuleb tõsta muude ametite kordajat. Vastasel juhul ei saa valemit kasutada trupi alusvalemina," põhjendas liidu juhatuse esimees Kristiina Alliksaar.

Etendusasutuste hinnangul saab muudatuses näha varjatud võimalust vähendada kõigi Eesti etendusasutuste tegevustoetust 30 protsenti. Muudatus on põhimõtteline ja selle mõjud ulatuvad kaugele.

Samuti pole liit rahul eelnõus tehtud muudatusega loomingulise tegevusega seotud töö mahu osas. Kui eelmine määrus nägi ette, et selle mahu kasv peab jääma alla 20 protsendi võrreldes sama teatri eelmise aasta mahuga, siis nüüd tahab kultuuriministeerium seada mahu kasvupiiriks viis protsenti. Põhjenduseks toob eelnõu eelarvelisi võimalusi, mis takistavad esialgselt plaanitud mahukasvu lubada.

Lisaks soovib kultuuriministeerium seada piirangu, et ühele teatrile ei antaks tegevustoetust üle 30 protsendi rohkem kui eelmisel aastal, sellegi põhjenduseks tuuakse eelarve piiratud maht. Alliksaar märkis, et ei muudatus ega konkreetne määr ole põhjendatud.

Muudatused on Alliksaare sõnul vastuolus määruse mõttega

Kümme protsenti tegevustoetuste eelarvest plaanitakse eelnõu kohaselt jagada nende taotlejate vahel, kelle tegevustoetus võrreldes eelmiseks aastaks määratud toetusega väheneb. Alliksaar tõi esile, et jääb arusaamatuks, kas see tähendab üldises taotlusvoorus jagatava summa kümneprotsendilist vähenemist.

Kõik eelnimetatud muudatused lähevad etendusasutuste liidu hinnangul vastuollu määruse mõttega, et toetust makstakse vastavalt tegevusmahule.

"Käesolev ettepanek muudab 2023. aasta toetussummad teatrite rahastamise baasiks ning välistab suuremad muudatused, mis tuginevad reaalsele tegevusmahule. Otsus langetada erateatrite toetuse ülempiiri 900 000-lt 630 000-le, jättes aga samaks munitsipaalteatrite oma, eeldab, et aluseks on teistsugune arvutamise mudel, mida ei ole aga selgitatud või põhjendatud," tõdes Alliksaar.

Eelnõu lubab korraldada munitsipaal- ja erateatrite taotlusvoorud eraldi. Alliksaare sõnul jääb selgusetuks, kuidas jaguneb sellisel juhul senine ühine taotlusvoorude maht. Samuti soovib liit, et sellisel juhul tehtaks eraldi voor ka üle kümne aasta tegutsenud teatritele, millel on trupp ja püsiv mängupaik.

Kultuuriministeeriumi plaan anda komisjonile volitus määrata toetus kaheks aastaks ei ole etendusasutuste liidu arvates samuti mõistlik. Liidu juhi sõnul võiks teater saada seda ise otsustada, kas taotleda toetust üheks või kaheks aastaks, sest muidu peab üheaastast toetust vajav teater asjatult kahe aasta materjalid esitama.

Rahastusskeemi aluseks ei saa olla koroonaaegne töömaht

Eelnõus sõnastatakse ümber toetustaotluste hindamismetoodika ja muu hulgas soovitakse hinnata algupärandite osakaalu viimase kahe majandusaasta uuslavastuste hulgas.

Alliksaare hinnangul jääb ebaselgeks, milliste kriteeriumite järgi saab välja selgitada olulise lisandväärtuseta algupärandid ning hinnata algupärandite kategoorias maailmaklassikasse kuuluvate materjalide osakaalu repertuaaris.

"Sama punktiga tuuakse välja soov hinnata planeeritava etendustegevuse kunstilise taseme asemel loominguliste plaanide ja visiooni kunstilist huvitavust, veenvust ja realistlikkust. Plaanide realistlikkus sõltub eraldatavast toetusummast, seega peaks plaanide realiseerimise võimalikkust kaaluma arvestades mitte ainult taotletavat, vaid ka eraldatavat summat," nentis etendusasutuste liidu juht.

Lisaks tegi liit ettepaneku, et kui seaduse järgi peab tegevustoetust taotlenud teater tegutsenud enne seda vähemalt kaks aastat, siis selle ajaraami võiks pikendada viiele aastale, et rohkem arvestada teatri sotsiaalset kapitali.

Kokkuvõtteks leidsid etendusasutused, et ministeeriumi püüd parandada varem tehtud vigu on tänuväärne, aga siiski pole õiglane lähtuda koroonapandeemia tõttu vähenenud töömahust ja selle põhjal püsivat rahastamisskeemi luua.

"Vigaste algandmete alusel loodud mudel ei kajasta tegelikkust, samas kui uuele rahastamisskeemile üleminekut põhjendatakse just sellega, et teatrite rahastamine vastaks paremini tegelikkusele, oleks ausam ja läbipaistvam," võttis Alliksaar kriitika kokku.

Ta lisas, et määrus võib olla vastuolus ka koalitsioonileppega, mille kohaselt lõpetatakse kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamine ning kaasatakse erasektorit teadlikumalt kultuuripoliitikasse.

Teatriliidu tagasiside eelnõule oli napim, kuid liidu esimees Gert Raudsepp tõi välja, et väljatöötatav rahastusmudel hakkab vähehaaval eemalduma põhilisest ehk vajadus- ja mahupõhisest rahastamisprintsiibist.

"Eesti teatriliit toetab Eesti etendusasutuste liidu (EETEAL) ettepanekut
jätkata läbirääkimisi läbipaistva rahastusmudeli väljatöötamiseks," sõnas Raudsepp.

Etendusasutuste liidu esindajad kohtuvad kultuuriministeeriumiga edasisteks arutlusteks rahastamismudeli üle juba reedel.

Alates 1991. aastast tegutsevasse etendusasutuste liitu kuuluvad Vanemuine, Estonia, Endla, Ugala, Draamateater, Sõltumatu Tantsu Lava, Von Krahli teater, Vaba Lava, Kanuti Gildi saal, Kuressaare, Ugala, Vene ja Rakvere teater, R.A.A.A.M, Vat teater, Vana Baskini teater, Tartu Uus teater, Eesti noorsooteater, Tallinna linnateater, teater Nuutrum, E-Lektron ning Eesti teatri festival.

Teatriliit koondab kutseliste teatritegelaste erialaliite ja ühendusi. Sinna kuuluvad näitlejate liit, lavastajate ja dramaturgide liit, lavastuskunstnike liit, balletiliit, teatri tehniliste töötajate ühendus, teatriuudijate ja kriitikute ühendus ning teatriseenioride ühendus.