Ukraina snaiperite ja täpsuslaskurite väljaõpe Eestis jäi ajavahemikku jaanuarist märtsini. Eestis said koolitust kaks rühma ukrainlasi - rühma võib kuuluda mõnikümmend inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täpsuslaskur laseb kuni 500 meetri kaugusel olevat sihtmärki, snaiper üle tuhande meetri kaugusel asuvat. Eesti andis Ukrainale lisaks koolitusele ka relvi kaliibrites 7,62 kuni 12,7 ning varustust.

"Me ikkagi andsime neile väga spetsiifilised täpsuspüssid ja snaiprirelvad. Nad ise on improviseerinud kalašnikovi baasil oleva sihiku peale. Neil ei olnudki enne seda tõsiseltvõetavat spetsiifilist relvastust," ütles Kirde maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

Relvade annetamine Kaitseliidu snaipreid ja täpsuslaskureid kuivale ei jäta, kinnitab Ainsalu. "See annetamine ei mõjuta meie võimekust. Kõik on olemas. Need relvad olid ülekattega," sõnas Ainsalu.

Kaitseliidu snaiprid on endale ka ise relvi ja varustust ostnud. Ühe inimese relv, optika, binoklid, tuulemõõdikud ja muu varustus võib maksta kuni mõnikümmend tuhat eurot, ütleb Ainsalu. Ukrainlaste hulgas oli rindekogemusega sõdureid, kellelt oli õppida koolitajatel.

"No näiteks väga oluline on pettetegevus. Sa ei tohi jääda ühele positsioonile väga kauaks - vastane mõjutab seda kohe kaugtulevahenditega," rääkis Ainsalu.

"Mehed on väga rahul. Me oleme kogu aeg ühenduses. Nende lahinguvõitudest saame osa. Kahjuks peame ka tunnistama, et üks koolitusel olnud mees on tänaseks langenud. Teised on elus ja terved, sõduriõnne on olnud ja saavad väga hästi hakkama," rääkis Ainsalu veel.

Ukraina saatis erinevate riikide kaitseministeeriumitele vajalike väljaõppevaldkondade loetelu. Ukraina snaipreid on koolitanud ka näiteks Saksamaa.

Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet ütles, et sügisest alates on Eestis väljaõpet saanud nii Ukraina mobiliseeritud reservväelased kui baasväljaõpet ajateenijad.

"Lisaks sellele oleme andnud meditsiinialast väljaõpet, Kaitseliit on õpetanud välja ka snaipreid ja täpsuslaskureid. Natuke oleme andnud ka küberkaitse alast väljaõpet," ütles Kuimet.

Varem on kaitseministeerium nimetanud Eesti sõjalise abi suuruseks 400 miljonit eurot, millest osa tuleb tagasi Euroopa Liidu rahurahastu kaudu.