See, et Lääne-Virumaal jagatakse välja viis riigikogu mandaati, Harju- ja Raplamaal aga 16, muudab iga üksiku hääle kaalu väga erinevaks ja olukorra ebavõrdseks. Ning see ebavõrdsus üha suureneb.

Vabariigi valimiskomisjoni initsiatiiv midagi muuta on põrganud vastu erakondade erinevaid huvisid ja vastav eelnõu ei ole põhiseaduskomisjonist kaugemale jõudnud. Nüüd, kus valimisringkondade muutmisest räägitakse koalitsioonilepingus, on ka vabariiklik valimiskomisjon asjaga taas tegelema hakanud ja teinud valimisteenistusele ülesandeks pöörduda Tartu Ülikooli poole valimisringkondade suuruste analüüsi tellimiseks või eksperdi kaasamiseks edasistesse aruteludesse.

Poliitikute jaoks on oluline, et nende erakond kuidagi kannatada ei saaks.

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ütles, et eesmärke on laias laastus kaks.

"Üks on see, et riigikogu valimistel antud hääle kaal üle Eesti ülemäära ei erineks, mis tähendab, et mandaadi hind erinevate ringkondades peaks olema võrreldava kaaluga. Teiseks: Eesti valimissüsteemi eripära on proportsionaalsus, mis tähendab, et selle muudatusega peaks kindlasti säilima mudel, mis võimaldab paljudel erakondadel riigikogus esindatust omada. Mida väiksemad on valimisringkonnad, seda vähem erakondi riigikogus on," lausus Ossinovski.

Keskerakondlane Jaak Aab märkis, et juba eelmise riigikogu koosseisus jõuti enam-vähem selleni, et vähemalt kõige ebavõrdsemad olukorrad tuleks kaotada.

"Ei olegi väga keeruline: Ida-Virus ja Lääne-Virus on mandaatide arv pidevalt vähenenud ja need võiks kokku panna üheks ringkonnaks. See oleks kiireim lahendus," ütles Aab.

Reformierakondlase Erkki Keldo sõnul on muudatuste jaoks viimane tähtaeg aasta enne järgmisi parlamendivalimisi.

"On hea tava, et aasta enne järgmisi riigikogu valimisi oleks uus süsteem teada. See on tagumine tärmin," lausus ta.