BBC ajakirjanduslik uurimus tuvastas, et sõjaväelise hunta poolt juhitud Myanmari valitsusväed ei ole juba mõnda aega suutnud oma isikkoosseisu vajadusi ära katta. Mitmed mehed on Myanmari relvajõududest omavoliliselt lahkunud ning tuhanded sõdurid on läinud opositsiooni poole üle. Samuti ei ole täiendavate vägede värbamine olnud edukas ja see puudutab eelkõige jalaväge. Seetõttu on Myanmari hunta asunud riigi relvajõude tugevdama ning sellele aitab aktiivselt kaasa Venemaa.

Myanmari relvajõududes varem olnud allikad kinnitasid BBC-le, et Myanmari hunta kaalub tõsiselt lennuvahendite kasutamist oma inimeste vastu. Endine Myanmari armee kapten Nei Ung ütles BBC-le, et keegi ei taha armeesse minna ning inimesed vihkavad relvajõudude julmust ja seadusetust.

Myanmar on tellinud Venemaalt Su-30 hävituslennukeid. Satelliitpiltidelt on võimalik tuvastada, et pealinna lähistel on Naypyidaw lennuväli seatud valmis uute lennukite saabumiseks. Ekspertide hinnangul oleksid need uued lennukid Myanmari relvajõudude kõige moodsamad. Su-30 suudab kanda endaga kaasas rohkem relvastust kui Myanmari poolt praegu kasutatav Vene päritolu Yak-130 kergründelennuk.

Myanmar pole oma Su-30 lennukeid veel ründetegevuseks kasutanud, kuid nad on võtnud osa mitmest sõjalisest paraadist. BBC allikate sõnul saatis Myanmar rohkem kui 50 inimest Venemaale piloodikursustele.

ÜRO Myanmari eriesindaja Tom Andrews ütles, et Venemaa on Myanmari hunta suurim relvatarnija. Myanmar sai peale sõjaväe korraldatud riigipööret rohkem kui 400 miljoni dollari väärtuses sõjatehnikat Venemaalt. Mitmed Myanmarile sõjatehnikat saatnud Vene ettevõtted on seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale sattunud lääneriikide sanktsioonide alla. ÜRO eriraport hoiatab, et Myanmari võib kasutada Venemaalt saadud relvastust sõjakuritegude korraldamiseks.

Lääneriigid püüavad Myanmari hunta ligipääsu sõjatehnikale piirata, kuid Venemaa aitab Myanmaril sanktsioonidest kõrvale hiilida. Myanmari relvastatud opositsioon ja relvajõududest deserteerunud sõdurid on öelnud, et opositsioon vajab Myanmar sõjaväele vastu hakkamiseks droone. Droonidega saaks rünnata Myanmari hunta juhitud relvajõudude sõjalisi rajatisi ja lennuvälju.

Myanmari opositsiooni poolt loodud varivalitsuse teatel on alates 2021. aasta veebruarist relvajõududest ja politseijõududest deserteerunud rohkem kui 13 000 inimest. Sama valitsus pakub Myanmari hunta pilootidele ja mereväelastele opositsiooni poolele üle mineku puhul pool miljonit dollarit kui võetakse kaasa kas lennuk või veesõiduk. Samas ei olevat BBC-ga suhelnud allika sõnul seda keegi veel teinud.