2022. aastal sündis Eestis kokku 11 571 last, mis on Eestis selle sajandi madalaim sündide arv. Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49 aastat) naise kohta oli möödunud aastal 40,2, mis on võrreldes 2021. aastaga langenud. Kahe aasta tagune näitaja oli 46,6.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) raseduse infosüsteemi juhi Kärt Allvee sõnul on languse üks põhjus fertiilses eas naiste arvu vähenemine.

"Praegu sünnitusealiseks saavad naised on sündinud aastatel 1997 ja 1998 ja sel perioodil oli võrreldes varasemate aastatega vähe sünde," selgitas Allvee.

Allvee lisas, et sündimuse langusele on kaasa aidanud ka esimese lapse sünni edasilükkamine.

"Esimene laps sünnib valdavalt naistel 20. eluaastate lõpus või 30. alguses," sõnas ta. "Mida kaugemale lükkab naine esimese lapse sünni, seda vähem on ka tõenäoline saada teist või kolmandat last ja see mõjutab omakorda sündimust pikemas perspektiivis."

Allvee sõnul ei tähenda elussündide langus, et surnultsünde on rohkem. Ta lisas, et tänu kvaliteetsele meditsiiniabile on surnult sündivate laste arv üha väiksem ning päästa suudetakse ka väga enneaegseid lapsi.

Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Kai Haldre sõnas, et esimese lapse saamise edasilükkamise põhjuseid on väga erisuguseid ja trend esmassünnitaja vanuse suurenemisel Eestis on sarnane teistele arenenud maadele.

Haldre selgitas, et paljud noored võtavad vanemlikku vastutust väga tõsiselt. Tema sõnul on noortele oluline stabiilne töökoht ja oma kodu, enne kui planeeritakse lapsevanemaks saamist. 

"Kuna olen peamiselt viljatusraviosakonnas, siis näen, et vahel lükatakse isegi viljatusravi algust edasi, enne kui ei ole kindlat töö- või elukohta," sõnas Haldre.

Haldre lisas, et ka koroonapandeemial võis sündimuse langusele oma mõju olla. "Koroonapandeemia ajal võis rasestumiste vähenemisse panustada ka vahetult viiruse ajutine kahjustav mõju viljakusele, eriti meestel, sellest tegurist on avalikkuses vähem juttu olnud," ütles ta.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Alis Tammur ütles, et arvestades rahvastiku vanusejaotust ja möödunud koroonaperioodi on sündide langus ootuspärane.

"Kriiside ajal on sündide arv alati langenud," sõnas Tammur. "Viimase kahe-kolme aasta ebastabiilsed olukorrad ja hirmud tervise teemal on sündide arvu kindlasti mõjutanud ja nüüd näeme seda numbrites."

Tammur selgitas, et julgeolekuhirmu ja majandusliku ebastabiilsuse mõju võime sündimuses näha alles mõne aasta pärast. Seega võib Tammuri sõnul prognoosida, et mõnda aega sündimuse langus jätkub.