Kui aasta tagasi elektri hinnad börsil muudkui tõusid, siis viimastel päevadel on olnud näha ka nullhindu. Kärmas selgitas, et aasta tagasi mõjutas elektri hinda väga palju Ukrainas alanud sõda. Lisaks oli kogu Põhjamaade piirkonnas vähe taastuvenergia võimsusi, mis aidanuks hinda alla tuua.

"Mis viimastel päevadel on juhtunud, miks me nägime null- või miinushindu, siin on kaks põhjust. Ennekõike, et Põhja-Skandinaavias, Soomes oli hästi palju tuult ja sinna on ka uusi tuuleparke ehitatud, mis jõudis läbi ühenduste Eestisse. Ja omakorda toetas seda ka Eestis lisandunud päikesevõimsus. Nii et need kaks asja vast on peamised," lisas ta.

Kärmas tõdes samas, et kaugeleulatuvaid järeldusi paarist päevast teha ei saa. "Tegelikult on täna meile reaalsus juba kätte jõudnud, kui vaatame, milline oli elektri hind täna Eestis, miline ta on homme, siis ta on tavapärasel viimaste aegade tasemel. Veel kaugeleulatuvaid järeldusi mõnest päevast või mõnest tunnist teha ei saa. Aga märk ta on, mis näitab seda, et mida rohkem taastuvenergia tootmist turul on, seda madalamad hinnad on."

Kärmase hinnangul jäävad hinnad suurelt kõikuma.

"Ma arvan, et näeme tulevikus suurt hinnakõikumist veel. Aga arvan, et päris huvitav on jälgida, milliseks hinnad võivad sel suvel kujuneda, kui vaatame, et päikeseenergiat on palju juurde tulnud. Ma huvi pärast vaatasin, et näiteks eilegi, kui olid 18 tundi nullilähedased hinnad, kui palju Eesti ise siis tootis, kas oli kogu Eesti tarbimine kaetud kohalikest taastuvatest allikatest, siis tegelikult jäi siin veel 100 kuni 200 megavatti võimsusi puudu," rääkis Kärmas.

Miinushindade korral on Kärmase sõnul tootjal mõistlik elektrit turule mitte pakkuda, vaid see salvestada: "Selle asemel, et oma elektrijaam välja lülitada, tuleb elektrit salvestada neil tundidel, kui ta on odav ja müüa neil tundidel, kui ta on kallim."

Kui palju salvestusvõimet Enefit Greenil praegu arenduses on, Kärmas ei öelnud, kuid märkis, et esimene proovisalvesti on kliendi juurde püsti pandud.

"Aga on fakt on see, et kõik uued tuule- ja päikesepargid, mida arendame, arendame hübriidparkidena ehk ühe liitumise taha on võimalik panna nii tuulepark, päikesepark kui ka salvesti. Meie esimene ja Baltikumi esimene hübriidpark on Purtses, mis koosneb praegu tuule- ja päikesepargist ja mõlemad toodavad juba elektrit," lisas ta.