Sõja 465. päev: Zelenski kinnitusel on Ukraina valmis vastupealetungi alustama
Ukraina on valmis alustama kauaoodatud vasturünnakut Vene vägede poolt okupeeritud territooriumi tagasivõitmiseks, ütles president Volodõmõr Zelenski laupäeval avaldatud intervjuus. Samas teatas USA riikliku julgeolekunõukogu esindaja John Kirby, et lääneriigid on teinud kõik endast oleneva, et valmistada Ukraina vastupealetungiks ette.
Oluline laupäeval, 3. juunil kell 22.05:
- Ukraina asekaitseminister: Ukraina tahab NATO-lt alliansiga liitumiseks konkreetseid samme;
- Briti luure: Vene armeel võib võrreldes Wagneriga Bahmutis keerulisem olla;
- Ukraina maavägede komandöri väitel kannatab Venemaa Bahmuti ümbruses jätkuvalt suuri kahjusid;
- Prigožini sõnul on ta valmis Wagneri võitlejad Belgorodi oblastisse saatma;
- Ukraina on valmis alustama vasturünnakut, ütles president Volodõmõr Zelenski;
- Lääneriigid on teinud kõik võimaliku Ukraina vastupealetungiks, ütles USA esindaja John Kirby;
- Vene vabatahtlike leegion pakub venemaalastele võimalust evakueeruda Belgorodist Ukrainasse;
- Kuleba soovitas Ungaril veenda Putinit Ukrainast lahkuma;
Minister: Ukraina tahab NATO-lt alliansiga liitumiseks konkreetseid samme
Ukraina pole nõus ühegi rahulepinguga, mis näeb ette alade loovutamist, seega peab Ukraina vabastama kõik oma territooriumid, kaasaarvatud Krimmi, ütles Ukraina asekaitseminister Volodõmõr Havrõlov.
Minister ütles ka, et eeldab NATO-lt rohkemat, kui lihtsalt põhimõttelist valmisolekut Ukraina liitumiseks.
"Kõigepealt me tahame väga selget liitumiskava Ukraina NATO-ga ühinemiseks. Mitte ainult kinnitust, et uks on lahti, vaid väga selgeid, konkreetseid samme Ukraina NATO-ga liitumiseks. Teiseks tahame me julgeolekutagatisi üleminekuajaks, mil Ukraina pole veel liige, kuid on sinnapoole teel. Seega me eeldame, et mingeid julgeolekutagatisi meile ka pakutakse," rääkis Havrõlov.
Valge Maja: USA keskendub pigem sõjalisele abile kui Ukraina NATO-ga liitumisele
Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre hoidus laupäeval vastamast küsimusele, kas USA toetab Ukraina saamist NATO liikmeks. Pressiesindaja sõnul usub Washington NATO avatud uste poliitikasse, kuid on praegu pigem keskendunud Ukrainale vajaliku abi andmisele.
"Alliansi iga otsus tehakse 31 liitlase ning kandidaatriigi vahel," ütles Jean-Pierre.
Osad NATO liikmesriigid on väljendanud toetust Ukraina saamisele alliansi liikmeks, kuid näiteks USA ja Saksamaa sõnul tuleb vältida NATO sattumist otsesesse sõtta Venemaaga.
Ukraina väitel kannatab Venemaa Bahmuti ümbruses jätkuvalt suuri kahjusid
Venemaa kannatab Bahmuti ümbruses lahingutes jätkuvalt märkimisväärseid kahjusid, ütles Ukraina maavägede komandör Oleksandr Sõrskõi laupäeval pärast sõdurite külastamist rindejoonel.
"Ukraina kaitsejõud jätkavad võitlust. Me võidame," lisas Sõrskõi sotsiaalmeedias.
Vene eraarmeekompanii Wagneri juht Jevgeni Prigožin ütles reedel, et 99 protsenti tema võitlejatest on Bahmutist lahkunud ning andnud oma positsioonid üle Vene sõjaväele.
Bahmut on olnud üks verisematest lahingupaikadest alates Venemaa täiemahulisest sissetungist mullu veebruaris. Prigožin kuulutas maikuus võitu ja kontrolli saavutamist Bahmuti üle, kuid Ukraina väitel on nad endiselt linna edelaosas võitlemas.
Väidetavalt on rindejoon Bahmutis ja selle ümbruses olnud võrdlemisi muutumatu. Mai alguses, kui Wagneri väed surusid Bahmuti kesklinnast lääne poole, siis Ukraina jõud said väikeseid võite linnast edela ja loode pool.
Prigožin on valmis oma üksused Belgorodisse saatma
Wagneri palgasõdurite grupeeringu juht Jevgeni Prigožin ütles laupäeval, et on valmis saatma oma võitlejad Venemaal Belgorodi oblastisse, mis on viimastel päevadel intensiivsete rünnakute all olnud.
"Kui kaitseministeerium lähiajal Belgorodi oblastis toimuvat ei peata, siis muidugi me tuleme Venemaa maad kaitsma. Tsiviilelanikkond sureb Belgorodis," ütles Prigožin sotsiaalmeedias.
Ta lisas, et ei jää ootama kutset tema sõdurite sinna saatmiseks.
Ukraina vägede koosseisus võitlevad üksused Vene Vabatahtlike Korpus ja Vene Vabaduse Leegion tegid hiljuti reidi Ukraina piiri ääres paiknevasse Venemaa Belgorodi oblastisse. Üksuste sõnul on nad jätkuvalt Belgorodi oblastis võitlemas.
Belgorodi kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles, et oblastit tabas reedel 500 rünnakut, sealhulgas suurtüki- ja raketituli. Tema sõnul on pommitamises viis inimest surma saanud. Enim on pihta saanud Šebekino linn, kust põgenevad sajad elanikud.
Briti luure: Vene armeel võib Bahmutis olla raskem kui Wagneril
Vene õhudessantvägede (VDV) sõdurite sunnitud saatmine Bahmutisse Wagneri üksuste lahkumise tõttu tähendab seda, et kogu Vene vägi saab olema lahingutes ette tulevatele väljakutsetele reageerimises tõenäoliselt vähem paindlik, leidis Suurbritannia kaitseministeerium oma igapäevases hinnangus.
Ministeeriumi luureandmeil on VDV võtnud Bahmutis enda peale märgatavalt tähtsama rolli ning piirkonda on paigutatud 76. ja 106. diviisi elemendid ning kaks täiendavat eraldiseisvat VDV brigaadi.
"VDV on oma sissetungieelsest eliidi staatusest palju nõrgenenud. Samas, tõenäoliselt on Vene komandörid püüdnud hoida osa neist veel suhteliselt võimekatest üksustest reservis," märkis Briti kaitseministeerium.
"Aga kuna nad on selle asemel olnud sunnitud paigutama neid Bahmuti rindejoont hoidma, on kogu Venemaa väed tõenäoliselt vähem paindlikud operatiivprobleemidele reageerimisel," lisas ministeerium.
Zelenski: Ukraina on valmis vasturünnakut alustama
Ukraina on valmis alustama kauaoodatud vasturünnakut Venemaa okupeeritud territooriumi tagasivõitmiseks, ütles president Volodõmõr Zelenski laupäeval avaldatud intervjuus.
"Usume kindlalt, et see meil õnnestub," ütles Zelenski väljaandele The Wall Street Journal. "Ma ei tea, kui kaua see aega võtab. Ausalt öeldes võib see minna mitmel erineval viisil, täiesti erinevalt, aga me oleme valmis ja teeme seda."
Ukraina loodab, et territooriumi tagasivõitmise rünnak muudab mullu 24. veebruaril alanud sõja senist dünaamikat.
Zelenski ütles mais, et Ukraina peab enne vastupealetungi alustamist ootama täiendavate lääneriikide soomusmasinate saabumist. Zelenski teinud tugevat tööd diplomaatilisel rindel, et säilitada lääne toetus ning tagada rohkem sõjalist abi ja relvi, mis on Ukraina plaanide õnnestumise jaoks võtmetähtsusega.
Pikalt püsinud kuiv ilm mõnes Ukraina piirkonnas on tekitanud arvamuse, et vasturünnak võib peatselt alata. Ukraina on viimastel nädalatel suurendanud rünnakuid Venemaa laskemoonaladudele ja logistikateedele.
Ukraina aseminister: vasturünnak tuleb hoolimata Vene raketilöökidest
Ukraina plaanid vastupealetungiks Vene okupantide vastu pole muutunud vaatamata Venemaa viimastel nädalatel korraldatud enneolematule raketi- ja droonirünnakute lainele, ütles Ukraina asekaitseminister laupäeval.
"Nende (õhurünnakute – toim.) esmane eesmärk on peatada meie vasturünnak ja tabada staape," ütles Singapuris, Aasia tähtaimal julgeolekukonverentsil Shangri-La Dialogue osalenud aseminister Volodõmõr Havrõlov uudisteagentuurile Reuters.
Tema sõnul on Ukraina lisaks Vene tiibrakettide rünnakutele mais silmitsi seisnud ka korduvate ballistiliste rakettide rünnakutega, eriti linnakeskustes, sealhulgas pealinnas Kiievis.
Havrõlov nimetas Venemaa ballistiliste rakettide massilist kasutamist "viimaseks strateegiliseks abinõuks" ja märkis, et tema riigi õhutõrjesüsteemid on olnud selliste rünnakute vastu enam kui 90 protsendi ulatuses tõhusad.
Venemaa jaoks oli suur üllatus avastada, et nende ballistiliste rakettide efektiivsus vastasseisus lääne partneritelt Ukrainale antud kaasaegsete õhutõrjesüsteemidega on peaaegu null, ütles Ukraina asekaitseminister.
USA ja Saksamaa on sel aastal andnud Ukrainale täiustatud õhutõrjesüsteemi Patriot raketipatareisid. Lisaks on Ukraina lääne partneritelt saanud ka lühema ulatusega õhutõrjesüsteeme nagu NASAMS ja IRIS-T.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et tema riik on valmis alustama kauaoodatud vastupealetungi.
Havrõlov märkis, et Vene raketirünnakud ei mõjuta pealetungi ajastust. "Miski ei saa peatada meie jõupingutusi, meie soovi ja meie kindlustunnet, et me võidame selle sõja," ütles ta.
Ukraina alustab vastupealetungi eesmärgiga vabastada oma territoorium sel aastal, lisas aseminister.
Havrõlov keeldus kommenteerimast hiljutisi droonirünnakuid ja sissetunge Venemaa piiriäärsele territooriumile, sealhulgas ka mõningaid Moskvasse jõudnud droone.
"Neil (Venemaal) on palju sisesündmusi, mis on loomulikult selle sõjaga seotud," ütles ta. "Meil on Venemaal palju inimesi, kes toetavad Ukrainat."
Havrõlov kiitis hiljuti Ukrainale tarnitud Briti tiibrakette Storm Shadow, mille kohta ütles reedel Ühendkuningriigi kaitseminister iBen Wallace, et need on tabanud kõiki Ukraina rünnatud sihtmärke.
Moodsate hävitajate nagu F-16 andmine Ukrainale parandaks riigi õhutõrjevõimet, lisas Havrõlov.
Ta lükkas tagasi Indoneesia kaitseministri Singapuri kohtumistel tehtud ettepaneku luua Ukrainas lahingute peatamiseks demilitariseeritud tsoon, öeldes: "Me ei kavatse läbi rääkida ühegi lepingu üle, mis on seotud meie territooriumi, sealhulgas Krimmi kaotamisega."
Kirby: oleme teinud kõik endast oleneva
Lääneriigid on teinud kõik endast oleneva, et valmistada Ukraina ette vastupealetungiks, ütles USA riikliku julgeolekunõukogu esindaja John Kirby.
"Meil on väga hea meel, et oleme praeguse seisuga täitnud Ukraina vajadused vastupealetungi läbiviimiseks. Millal nad alustavad, on nende otsustada, kuid oleme kindlad, et oleme teinud kõik võimaliku ja kui ma ütlen "meie", siis see ei tähenda mitte ainult Ameerika Ühendriike, vaid ka meie liitlasi ja partnereid," ütles Kirby reedel.
Ta lisas, et ei viita mitte ainult õhutõrjesüsteemidele, vaid ka soomukitele, suurtükkidele, laskemoonale ja väljaõppele, mida Ukraina relvajõud on saanud, aga edenedes veelgi enam vajavad.
"Sõjalised operatsioonid on dünaamiline asi ja me peame olema kindlad, et oleme dünaamiliselt valmis neid ka edaspidi toetama. Seega oleme palju ära teinud ja oleme valmis ka järgmistel päevadel ja kuudel palju tegema," kinnitas Valge Maja esindaja.
Pisut varem oli USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley rääkinud tankide tähtsusest tulevases Ukraina vastupealetungis.
USA vabariiklasest senaator Lindsey Graham märkis aga, et kui Ukraina vasturünnak algab, on see venelaste jaoks "karm ärkamine".
Vene vabatahtlike leegion pakub venemaalastele võimalust evakueeruda Belgorodist Ukrainasse
Ukraina piiri äärsetel Venemaa Belgorodi oblasti aladel rünnakuid korraldanud leegion Venemaa Vabadus kutsus sealseid elanikke evakueeruma sõja eest Ukrainasse.
"Putini sõjavägi jätkab Belgorodi oblastis kaootilist tulistamist. Vaenlane püüab ükskõik kuidas tabada meie üksusi, seda hoolimata tsiviilohvritest," teatas leegion sotsiaalmeediavõrgustikus Telegram.
"Arvestades ohtu, mida see tsiviilelanikele kujutab, oleme me leppinud Ukraina relvajõudude juhtkonnaga kokku humanitaarkoridoride avamises Belgorodi oblasti elanikele, kes kannatavad režiimi pommitamise tõttu," jätkus teade.
"Seetõttu saavad kõik abivajajad evakueeruda vabatahtlikult Ukrainasse ning saada sealt peavarju ja kaitset," lisas leegion oma pöördumises. Samuti lubas ta lahkujate põhivajaduste katmist.
Evakueerimise korraldamiseks soovitas leegion pöörduda oma esindajate või ka Vene Vabatahtlike Korpuse võitlejate poole ning paluda asüüli.
Leegioni teatel korraldasid Vene relvajõud laupäeva hommikul suurtükirünnakuid Šebekõne, Nova Tavolžanka, Muromi ja teiste asulate pihta. Leegion postitas ka video Muromi tulistamisest.
Kuleba vastuseks Orbanile: kasutage oma kontakte ja veenge Putinit Ukrainast lahkuma
Ungari võiks veenda Vene presidenti Vladimir Putinit oma väed Ukrainast välja viima ning mingit vastupealetungi poleks vaja, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, kommenteerides Ungari peaministri Viktor Orbani juttu vajadusest kehtestada Ukrainas vaherahu ja alustada läbirääkimisi.
"Ukraina tahab rohkem kui keegi teine võimalikult kiiret rahu saabumist Ukrainas, aga see peab olema õiglane rahu, mis näeb ette ka Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise. Seepärast, kui keegi ütleb: "Pole vaja vastupealetungi, alustage läbirääkimisi!", siis kui te olete nii targad, veenge Putinit oma väed Ukrainast ära viima ja ei tule mingit vastupealetungi," ütles Kuleba reedel koos Eesti välisministri Margus Tsahknaga antud pressikonverentsil.
Kuleba kutsus üles lõpetama lähenemist, kus probleemi lahendust nähakse selles, kui Ukraina milleski järele annab.
"See on väärastunud, haige loogika, mis kukkus täielikult läbi aastatel 2014-2022. Kui tahate meid aidata, siis kasutage oma kontakte ja veenge Putinit Ukrainast lahkuma," ütles Ukraina välisminister.
Peaminister Orban oli Ungari raadiole antud usutluses kutsunud üles lahingutegevuse peatamisele ning läbirääkimistele Moskvaga. Samas tunnistas Orban, et tal on keeruline olla ainus Euroopa Liidu liikmesriigi peaminister, kes seisab rahu eest.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga poolsada soomukit ja suurtükki
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 209 470 (võrdlus eelmise päevaga + 560);
- tankid 3829 (+10);
- jalaväe lahingumasinad 7502 (+12);
- lennukid 313 (+0);
- kopterid 298 (+0);
- suurtükisüsteemid 3533 (+32);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 582 (+7)
- õhutõrjesüsteemid 342 (+7);
- operatiivtaktikalised droonid 3165 (+28);
- tiibraketid 1132 (+15);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6289 (+22);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 475 (+10).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael
Allikas: Ukrainska Pravda, Interfax Ukraina, Reuters
