Paidelastel on vana rahvamajaga palju isiklikke mälestusi, maja lammutamist ei poolda keegi.

"Elu kees. Ise sai veel võimlemas käidud siin ja täiesti tore oli," ütles Virve.

"Väga kahju on. See väärib hoidmist ja meeles pidamist. Milleks seda lammutada, kellele ta ette jääb," rääkisid Tamara ja Maria.

Endine Pikaküla mõisa peahoone võeti 94 aastat tagasi lahti ja palgid toodi Paidesse, et neist ehitada rahvamaja.

"Tegemist on Paide kultuuri omaaegse kantsiga ja pärast seda, kui 1987. aastal valmis Paidesse uus, uhke, moodne muusika- ja teatrimaja, on sellele majale ikka otsitud kosilast. Ja et äriinvesteeringud on omariikluse aadetest ülemad, tuleb sellel majal jätta hüvasti Paidega," lausus Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts.

Praegune omanik tahab rahvamaja lammutades teha ruumi kaubanduskeskusele. Muinsuskaitseamet ega Paide linn pole aastate jooksul midagi ette võtnud rahvamaja kaitse alla võtmiseks.

Muinsuskaitse selts andis aprillis Paide linnavõimule Karuteene medali, kuna see lubas rahvamaja lammutada, tekitades suurt kahju Eesti ainelisele kultuurile.

Linnavalitsuses leiti lammutusluba väljastades, et hoone päästmiseks on see liiga kehvas seisukorras, samas loodi komisjon, et püstitada Paidesse uus Vabadussõja ausammas. 

"Me keskendusime ikka rohkem sellele, et me peame nüüd leidma võimaluse, kuidas püstitada uus mälestussammas," ütles Paide abilinnapea Piret Moora.

"On arutatud erinevaid mõtteid, kuhu (ausammas) linnaruumi võiks paigutuda. Ja neid asukohti ei ole ainult üks, vaid on mitu. Aga konsensuslikult on hetkel arutatud keskväljaku suunas," lausus kaitseliidu Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai.  

Kuni Paide linnavõim Vabadussõja ausamba asukoha üle arutelusid peab, võttis kaitseliit pühapäeval rahvamaja seinal olnud mälestusplaadi oma kaitse alla. Mälestusplaati säilitatakse Paide kirikus.