Emakeelepäeval jõudsime loodusainete e-hindamissüsteemi arendustöös olulise verstapostini – rakendusse läks viimane, IV kooliastme tasemetöö. Sündmus on tähelepanuväärne, kuna nüüdsest on esimesena kõigist ainevaldkondadest just loodusainetes kõik kooliastmed uudsete e-tasemetöödega esindatud.

Loodusvaldkonna tasemetööde väljatöötamise eesmärk oli luua valdkondadevahelised testid, mis toetavad õppimist ja kujundavat hindamist ning annavad senisest enam tagasisidet nii õpilasele, lapsevanemale, koolile kui ka hariduspoliitika kujundajatele ning mille alusel saab edaspidi võrrelda õpilase tulemusi kooliastmeti. Põhjalikuma tagasiside kaudu on võimalik suunata õppimis- ja õpetamisprotsessi koolis.

Arendatud tasemetöödega oleme liikunud konkreetsete teadmiste ja spetsiifiliste oskuste hindamiselt üldise loodusteadusliku kirjaoskuse hindamisele. Nii toetame riiklikus õppekavas toodud loodusainete õpetamise peamist eesmärki – kujundada õpilastes loodusteaduslikku pädevust. Kuna riiklik õppekava ei erista loodusainetes eraldi osaoskusi, tuli need meil endil õppekava ja piloteerimiste põhjal välja töötada. Aluseks võtsime 21. sajandi oskused, teaduslikud raamideed ja rahvusvahelised uuringud.

Arendustöö protsess

Esimesed sammud loodusainete uue välishindamissüsteemi väljatöötamisel astusime juba 2015. aasta suvel. Koostöös loodusainete õpetajate ja Tartu Ülikooli esindaja Ülle Liiberiga analüüsisime põhjalikult kõigi loodusainete ainekavasid ning tehtud töö põhjal töötasime välja esialgse üldise suuna, kuhu loodavate tasemetöödega liikuda. Koostasime ka kontseptsiooni esimese versiooni.

Arendustöö hoogustus jõudsalt 2016. aastal "Digipöörde" programmi Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt" raames, mil meiega liitusid Tartu Ülikooli töögrupid professor Margus Pedaste ning professor Miia Rannikmäe juhtimisel. Tallinna Ülikoolist oli kaasatud professor Priit Reiska. Ühise pingutuse tulemusena valmis loodusainete e-hindamise üldine kontseptsioon, mida hiljem arendati I–II ja III–IV kooliastmes eraldi edasi.

I–II kooliaste

Kontseptsiooni põhjal hakkasime arendama uudset hindamissüsteemi ja tasemetöid kõigepealt põhikooli I ja II kooliastmes professor Margus Pedaste juhtimisel. Töörühma olid kaasatud Meelis Brikker Tartu Ülikoolist (nüüd Tartu Erakooli õpetaja, on loodusvaldkonna tasemetööde jooniste peamine kujundaja) ja psühhomeetria väga hea tundjana professor Aleksandar Baucal Belgradi Ülikoolist. Algselt aitas kaasa ka Mario Mäeots.

Ülesandeid koostasid õpetajad, keda enne koolitati. Õpetajate koostatud ülesandeid arendasime ise edasi, et viia need vastavusse pidevalt täienenud hindamismudeliga. Arendustöösse tervikuna oli kaasatud suur hulk õpilasi ja õpetajaid üle Eesti. Peamised katsetused jäid vahemikku 2016–2018, mil viidi läbi kaks eel- ja kaks põhikatsetust nii ülesannete kui ka testi kvaliteedi hindamiseks ning süsteemi täiendamiseks.

Arendustöö tulem oli uutel alustel koostatud loodusõpetuse riiklik e-tasemetöö 4. ja 7. klassis 2018. aasta sügisel, millest omakorda arendati edasi 2019. ja 2020. aasta testid. 2021. aastaks valmis tasemetöö peamiselt uute ülesannetega, kuhu olid ankurülesannetena lisatud mõned viimase tasemetöö ülesanded. Sama tasemetööd kasutasime ka 2022. aastal. 2024. aastal algab I–II kooliastme tasemetööde kolmas ring, st käiku läheb taas uute ülesannetega tasemetöö, mida kasutame kolmel aastal. Koostatud testide taaskasutus on oluline põhjus, miks me ei saa avalikustada tasemetöö ülesandeid. Lisaks on selliste uudsete ülesannete koostamine kõikides kooliastmetes väga pikk ja keeruline protsess ning seda nii ülesandeid koostanud õpetajate kui ka tasemetööde arendajate jaoks.

III ja IV kooliaste

Põhikooli III kooliastmes ja gümnaasiumis on arendustööd tehtud professor Miia Rannikmäe juhtimisel. Kuna nendes kooliastmetes on tasemetöösse integreeritud neli loodusainet, on TÜ töörühma kaasatud bioloogia-, geograafia-, keemia- ja füüsikaekspert, kelle tööd on koordineerinud TÜ loodusteadusliku hariduse teadur Katrin Vaino ja kaasprofessor Regina Soobard. Analüütikuna on töörühmas nooremteadur Moonika Teppo.

Lisaks võtsime vahepeal appi õpetajatest hindamiseksperdid, kes hindasid avatud küsimuste vastuseid ning kellega koos analüüsisime hindamisjuhendeid ja testiülesandeid. Hindamiseksperte oli kokku kaheksa, kaks iga loodusaine kohta.

Arendustööd alustasime kontseptsiooni täiendamise ja ülesannete koostamisega 2017. aastal, aluseks võeti I–II kooliastmes tehtu. Arendusprotsess sarnanes I–II kooliastme omaga, ainult kogu töö oli veel keerukam, kuna loodav hindamismudel tuli üles ehitada neljale loodusainele.

Ülesandeid koostasid neli õpetajat põhikoolis ja neli gümnaasiumis. Koostatud ülesandeid arendasime aineekspertidega edasi, et neid kohandada pidevalt täieneva hindamismudeliga. Mõlemas kooliastmes toimus samuti kaks eel- ja kaks põhikatsetust, millele järgnes veel lisakatsetus. Nii III kui ka IV kooliastmes valmis korraga kaks testiversiooni.

Esimest korda läks III kooliastme tasemetöö rakendusse 2021. aastal, seega on seda praeguseks tehtud kahel korral. Nagu artikli alguses öeldud, toimus IV kooliastme tasemetöö esimest korda käesoleva aasta kevadel. Tasemetööd toimusid vastavalt 10. ja 12. klassis. Eripäraks oli see, et lisaks üldhariduskoolidele sooritasid mõlema kooliastme tasemetöö ka kutseõppeasutuste õpilased.

Kogu protsess muutus seetõttu küll keerukamaks, kuid nii said ka kutseõppeasutuste õpilased ja õpetajad tasemetöödest osa. Eriti keerukas oli nendes koolides teha IV kooliastme tasemetööd, kuna paljud õpilased olid sel perioodil koolist ära õppepraktikal.

Tasemetöödest üldiselt

Uue funktsionaalsusega tasemetööd on õppimist toetavad hindamisvahendid. Testi tulemuste põhjal ei panda õpilasele hinnet ja tulemused ei tohi mõjutada õpilase aastahinnet. Testiks eraldi õppima ega kordama ei pea. Eeldame, et õpilased tulevad tasemetööd tegema nende teadmiste ja oskustega, mis on talletunud nende pikaajalises mälus. See on ka üks oluline põhjus, miks I ja II kooliastme tasemetööd toimuvad just sügisel.

Loodusainete tasemetööd on kontekstipõhised. Kontekst aitab siduda ülesandeid igapäevaeluga ning muuta need õpilaste jaoks relevantsemateks. Testides on mitmeosalised uurimuslikud, probleemilahenduse ja otsuse tegemise ülesanded. Ülesanded on tasemepõhised – seotud kindla tunnuse ja tasemega.

Kuigi tegemist on e-testiga, ei saa me loodusainetes teha kõiki ülesandeid arvutihinnatavateks. Peavad olema ka sellised ülesanded, kus õpilane saab oma mõtteid ja seisukohti väljendada. Kuna elektroonselt neid vastuseid EIS-is veel piisavalt hästi hinnata ei saa, tuleb neid hinnata inimestel. Valimil korraldab vastuste hindamise haridus- ja noorteamet. Kui õpilased valimis ei ole, hindavad nende vastuseid oma kooli loodusainete õpetajad.

Ühelt poolt on hindamine õpetaja jaoks lisatöö, aga samas õpib ta selle käigus väga palju ja saab boonusena süüvida põhjalikult küsimustesse. Kuna tegemist on õpetajate jaoks mõnevõrra harjumatute ülesannetega, annab hindamine väärtusliku kogemuse, kuidas selliseid ülesandeid koostada ja hinnata. Lisaks näeb õpetaja vahetult, milliste hinnatavate tunnuste osas on tema õpilased kõrgel tasemel ja milliseid teadmistele baseeruvaid oskusi on vaja veel arendada. Nii saab õpetaja kõige otsesemat tagasisidet.

Tulemused saavad koolid teada kümnendal tööpäeval pärast tasemetöö toimumisperioodi lõppu (avatud vastusega küsimuste hindamine võtab aega). Testide andmekogus (EIS-is) genereeritakse tagasisidelehed õpilase ja grupi tasandil automaatselt.

Õpetajal on võimalik näha kõigi oma õpilaste tulemusi ja teha väljavõtteid kogu grupi tulemuste kohta. Õpilase tagasisidelehel on hinnatavate komponentide kaupa ära toodud, mida õpilane juba teab ja oskab, lisaks püstitatakse eesmärgid edaspidiseks. Nii saab õpilane ka ise oma õpiteed juhtida, õpetaja aga tagasiside põhjal paremini õppeprotsessi kujundada.

Igal aastal ei ole tasemetööd küll valimipõhised, aga kuna lisaks antavale tagasisidele on ülesanded huvitavad ja õpilasi arendavad, siis loodame, et tasemetöödele ikka lahendajaid jagub. Seda enam, et ülesandeid lahendades saab õpilane uue ülesande alguses tihtipeale eelmise ülesande ühe võimaliku vastuse teada, ja seega ta ka õpib selle protsessi käigus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loodusainete uudne välishindamissüsteem on küll välja töötatud, kuid arendame ja täiustame kogu süsteemi jätkuvalt. Aitäh kõigile, kes meile sellel pikal ja keerulisel teekonnal abiks on olnud! Oleme väga tänulikud õpilastele, kes katsetamises osalesid, ning õpetajatele, kes selles protsessis hindajate, ülesannete koostajate või ekspertidena kaasa lõid. Minu eriline tänu kuulub aga suurepärastele koostööpartneritele Tartu Ülikoolist, kes tegid seda tööd pühendunult ja suure südamega.

Lisalugemist

• Margus Pedaste – I ja II kooliastme loodusainete tasemetööd täna ja homme
• Miia Rannikmäe – Koolist ellu – III ja IV kooliastme tasemetööde kontseptsioon