"E-eksami mudeli väljatöötamine on pikaajalisem protsess, esimene tähtaeg on 2025. aasta kevad," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Ülle Matsin ERR-ile. Tema sõnul tuleb enne e-eksamite kasutusele võtmist lahendada mitmeid korralduslikke küsimusi.

Nii näiteks peab otsustama, kas eksamile saab tulla isikliku arvutiga, kui palju inimesi peab olema eksami ajal ruumis ja mis on nende roll, kui kiiresti võrreldes paberil tehtud eksamitega selguks e-eksami tulemused. Lisaks tuleb silmas pidada, et erinevate õppeainete eksamid vajavad erinevaid lahendusi.

"Elektroonsetele eksamitele üleminek hõlmab nii hindamisvahendite ehk e-tasemetööde ja e-eksamite arendamist kui ka uue eksamikorralduse väljatöötamist. Hindamisvahendite arendamisega on haridus- ja noorteamet tegelenud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite toel alates 2017. aastast. Alates sellest on koolides tehtud e-testide katsetusi. Nüüd oleme liikumas uude tööetappi, alustame e-eksamite korraldusmudelite väljatöötamist ja katsetamist. Märtsis ja aprillis toimusid pilootkoolides erinevate eksamite katseeksamid," selgitas Matsin.

Katseeksameid tehti eesti keele, eesti keel teise keelena ja inglise keele ainetes. Suvel toimub nii hindamisvahendite kui ka korraldusprotsessi tulemuste analüüs ning uusi katsetusi plaanib ministeerium 2024. aasta kevadeks.

Koolide ja laste jaoks pole e-eksamid keerulised

Matsini sõnul saab katseeksamite vaatlemise esmase tulemusena öelda, et koolide jaoks ei ole e-testide korraldamine ja õpilaste jaoks e-testide lahendamine midagi uut ja keerulist. "Õpilased on tegelikult juba aastaid e-testide formaadis teinud PISA-teste, täitnud rahuloluküsitlusi, e-tasemetöid, gümnaasiumi sisseastumisteste, kasutanud e-kogusid ja diagnostilisi teste," märkis ta.

"Nagu paberil tehtav eksam koostatakse ka e-eksam lähtudes riiklikust õppekavast, seetõttu õppeaine sisu osas ei ole õpilastel e-eksamiks vaja valmistuda teisiti kui pabereksamiks. Elektroonse hindamise ehk Eksamite Infosüsteemi (EIS) keskkonna ülesandetüüpide, navigeerimise võimaluste jmt on õpilastel ja õpetajatel võimalik olnud kokku puutuda juba aastaid," selgitas Matsin.

Tema sõnul on esimesi e-tasemetöid tehtud juba aastast 2016 ning e-kogud jm elektroonsed hindamisvahendid on õpetajate kasutuses aastast 2019.

"Seega õpilased ja õpetajad peaksid olema elektroonse hindamisega juba kogenud tegijad. Eksamite olukord nõuab aga lisaks hindamisvahendile ka teist tüüpi korraldusmudelit ning selle arendamine ning katsetamine veel käib," lisas Matsin.

Sellel kevadel katsetati esimest korda koolides uut tehnilist lahendust, mis eksami ajal takistab interneti kasutamist muuks otstarbeks kui eksamitöö sooritamiseks. "Üldiselt jäime lahendusega rahule, aga kaalume ka alternatiive," ütles Matsin.

E-eksamil on osa ülesandeid arvutihinnatavad ja teine osa inimhinnatav, mida hinnatakse hindamisjuhendi järgi. Kuna ministeerium sai hindajatelt väga põhjaliku tagasiside, siis selle alusel hakatakse hindamisjuhendeid täiendama. "Lisaks katsetasime eksamite pikkust ja pauside vajadusi. Selles osas saame midagi täpsemalt öelda sügisel," märkis Matsin.

Tema sõnul paluti uuringus koolidel vastata ka nende arvutiparki, internetikiirust ja muud tehnoloogilist valmisolekut näitavale küsimustikule ning selle tulemused saadakse 15. maiks. "Seejärel võtame koolidega ühendust ja vajadusel täpsustame infot. Küsitluse eesmärk on kaardistada koolide tehniline valmisolek ja selle põhjal töötada välja mudelid, kuidas õpilased tulevikus saaksid elektroonseid eksameid teha," märkis ta.

Lisaks küsitakse paralleelselt koolide üldise uuringuga pärast iga katseeksamit õpilastelt, eksami läbiviijatelt, hindajatelt, vaatlejatelt ja teistelt protsessi osalistelt tagasisidet.

"Hetkel tegeleme saadud tulemuste analüüsiga, tulemuste kokkuvõte on koostamisel. Soovime e-eksamite protsessi üles ehitada paindlikult ja otsime sooritajakeskseid lahendusi, katsetame erinevaid variante ning stsenaariume. Seetõttu ongi täna vara öelda, kuidas e-eksam täpselt toimima hakkab," ütles Matsin.

Avalikkus saab samuti sõna sekka öelda

Küsimusele, millal algab e-eksami korraldusmudeli avalik arutelu, vastas Matsin, et sellega plaanitakse alustada aasta lõpus, kui katsetuste esimesed tulemused on selgunud, analüüsitud ning parendused mudelisse sisse viidud.

"Täiendame mudelit nii katsetuste kui ka tagasiside põhjal ning selle täpsustamine, parendamine on pidev tegevus. Kindlasti tutvustame ja arutame koolidega nende enda tagasiside põhjal koostatud mudeleid," lubas haridusministeeriumi esindaja.  

"Eesmärk on välja arendada sooritajakeskne, mugav, lihtne, turvaline, paindlik ning usaldusväärne elektroonne eksamikorraldusprotsess. Uue eksami vormi kasuks otsustamine saab toimuda läbi hindamisvahendi ja korraldusprotsessi arendamise, proovimise ja katsetamise ning õpetajatelt ja õpilastelt tagasiside kogumise. Seega enne ühe või teise otsuse tegemist peame kaardistama õpetajate ja õpilaste ootused, hirmud ja valmisolekud ning erinevate lahenduste mõjud," rõhutas Matsin.