"Esimese asjana me tahame valitsusele oma otsuseid selgitada," ütles valitsusele tehtud pöördumisele alla kirjutanud võrokeste kongressi vanemate kogu peavanem Ülle Kauksi kolmapäeval ERR-ile.

Ta lisas, et ootab valitsuselt tutvumist võrokeste kongressil vastu võetud otsustega.

Neist esimene puudutab võrokeste enesemääratlemist põlisrahvana vastavalt ÜRO põlisrahvaste õiguse deklaratsioonile, millega ka Eesti on ühinenud.

Teine käsitleb võru keele staatust, võrukeelsest haridust, meediat, kultuuri ja võru keele kasutamist avalikkuses.

Kolmas otsus puudutab võrokeste elukeskkonna kaitsmist.

Selle alusel märkis Kauksi, et võrokeste esindusel oleks alust rääkida näiteks haridus- ja keskkonnaministeeriumi esindajatega.

"Vastavalt sellele hakkaksime siis töögruppe moodustama," selgitas ta võrokeste kongressi vaadet.

Ta ütles ka, et võrokeste esindus on juba käinud vestlusel haridus- ja teadusministeeriumis, kus nende muredesse suhtuti väga mõistvalt.

Samuti olevat hiljuti toimunud kongressi vanematekogu kohtumine riigikogu Kagu-Eesti toetusrühma osade liikmetega, kus võrokeste ideed samuti toetust said, lisas Kauksi. Sügisel toimub uus sarnane kohtumine.

Kauksi ütles, et võrokeste algatus on suuresti põhjustatud Eesti puudulikust regionaalpoliitikast, kus inimesed lahkuvad maapiirkondadest linnadesse. Samuti häirib võrokesi metsade ülemäära ulatuslik raie ning looduskeskkonna kahjustamine. Ta väljendas ka mõtet, et kui venekeelsetest peredest pärit laste haridus viiakse üle eesti keelele, siis võiks vähemalt mingi osa venekeelsele haridusele kulunud rahast, mida Eesti riik on 30 aastat maksnud, anda võrukeelse hariduse edendamiseks.