Eelmisel aastal kasvas Eestis tervishoiutöötajate arv võrreldes 2021. aastaga 4,5 protsenti ehk lisandus 1137 töötajat. Näiteks arste lisandus 115 ja õdesid tuli juurde 250.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar rääkis ERR-ile, et tervishoiutöötajate arvu kasvu on põhjustanud esiteks suurem osalemine tagasikutsumise programmides nagu "Arstid tagasi tervishoidu" või "Õed tagasi tervishoidu". Projektide kaudu saavad kunagi arstiks või õeks õppinud inimesed oma kutse taastada ja tervishoidu naasta.

"Näiteks 2021. aastal läbis tagasikutsumise programmi 52 õde," selgitas Esnar. "Kui tavapäraselt on programmis osalenud umbes 25 õde, kes otsustavad kutse taastada, siis 2021. aastal see arv kahekordistus."

Lisaks rääkis Esnar, et töötajate arvu kasvule on kaasa aidanud noorte suurem huvi tervishoius töötamise vastu eelkõige koroonaperioodi tõttu. Esnari sõnul on töötajate arvu kasvu mõjutanud ka residentuurikohtade arvu suurendamine kõrgkoolides.

Kuna residentuurikohtade arvu suurendamise mõjusid näeb tervishoius hiljem, siis võib Esnari sõnul prognoosida, et tervishoiutöötajate lisandumine järgnevatel aastatel jätkub.

Perearste ja õdesid on siiski puudu

Samas kui kõikide arstide arv kasvas enam kui saja töötaja võrra, siis perearste lisandus juurde vaid neli.

Perearst ja Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi rääkis, et tegelikult on puudu 100 kuni 150 perearsti ja sellega võrreldes on neli lisandunud arsti küll tänuväärne, ent siiski kaduvväike arv.

Vallikivi sõnul ei kata uute perearstide pealetulek tööturult lahkuvate arstide arvu. Ta lisas, et lähitulevikus võib perearstide puudus muutuda veelgi tajutavamaks.

"Me räägime perearsti valimisest ja vahetamisest, mis kümme aastat tagasi oli veel lihtne ja täiesti normaalne, kuid nii seitsme-kaheksa aasta pärast peame õnnitlema kõiki inimesi, kellel veel päris oma perearst olemas on," rääkis Vallikivi.

Õdede arv suurenes eelmisel aastal 2021. aastaga võrreldes 250 võrra.

Eesti Õdede Liidu (EÕL) president Anneli Kannus rääkis, et iga positiivne muutus ja edasiminek õdede töökoormuse leevendamisel on väga oluline. Samas nõnda minimaalne kasv veel suurt mõju Kannuse sõnul ei avalda.

"Töökoormus vananeva elanikkonnaga ühiskonnas on kasvanud suuremas tempos, lisaks on pandeemia ja kriisid toonud välja erinevad vaimse tervise probleemid," selgitas Kannus. "Õe amet on laienenud mitmetesse valdkondadesse, näiteks on lisandunud õdede ametikohad hooldekodudes, perearstil on ühe asemel kaks või kolm pereõde ning kasvamas on koduõendusteenuse nõudlus."

Lisaks tõi Kannus välja, et õdede koormus on hoolimata töötajate hulga kasvust haiglates ikka liiga suur ehk ühel õel on hallata liiga palju patsiente.

"Koormusnormid on kokku leppimata," sõnas Kannus. "Õdede vähesuse tõttu võib juhtuda, et õde on öösel 20 patsiendiga üksi osakonnas tööl, mis ei ole turvalisuse ja kvaliteedi tagamise võtmes mitte kuidagi aktsepteeritav."

Kannuse sõnul võiks puuduse leevendamiseks Eestis tööle võtta kasvõi homsest kuni 2000 õde. Ta lisas, et teiste riikidega võrreldes võiks palgata lausa ligi 4000 õde, kui tahta saavutada Euroopa keskmine õdede ja patsientide suhtarv, milleks on üheksa õde 1000 elaniku kohta. 

Palk motiveerib

Õdede keskmine brutokuupalk oli TAI uuringu andmetel 2022. aasta märtsis 2222 eurot ning võrreldes 2021. aastaga kasvas see kuus protsenti.

EÕL-i president Kannus tõi välja, et edaspidi on tervishoidu oodata rohkem õdesid, sest õppekohti koolides on suurendatud ja õeks õppimine on endiselt populaarne. "Kahtlemata on positiivset mõju avaldanud õdede töötasu tõstmine, mis peab jätkuma ka tulevikus," nentis Kannus.

Perearstiabiasutuste arstide keskmine brutokuupalk oli TAI uuringu andmetel 2022. aasta märtsis 3216 eurot, mis oli võrreldes teiste asutustega üks väiksemaid. Perearstidest said vähem palka vaid taastusraviasutuste arstid, kelle keskmine brutokuupalk oli 2799 eurot.

Perearst Vallikivi ütles nagu Kannuski, et palk on üks meede, mida jälgida, et arstiks õppivaid noori just perearstiametisse meelitada. Vallikivi ütles, et perearstide palk on küll tõusnud, aga siiski jääb alla kõikidele teistele erialaspetsialistide palkadele.

"Me ei saa ju inimestele öelda, et tulge tööle, tööd on lõputult, aga palk on see-eest väike," rääkis Vallikivi. "Isegi kui eriala väga meeldib, siis ainult puhas töörõõm inimesi ei motiveeri."

Ka tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Esnari sõnul on perearstide palganumber teiste arstide töötasuga võrreldes madal. "Arvestades seda, mis rolli me perearstides tegelikult näeme, et ta on inimesele esimene kontaktpunkt ja ülesandeid tuleb kogu aeg juurde, siis palganumber jääb tõesti võrreldes teiste ametikaaslastega maha," ütles Esnar.

Esnar lisas, et tervishoiutöötajate palgad on seni tõusnud ja tõusevad ka edaspidi ennaktempos.

Esnar lisas, et ennaktempos palkade tõstmine on oluline motivatsiooni hoidmiseks. "Eriti nende tervishoiutöötajate seas, kes pidid töötama koroonaajal meeletu koormusega," ütles Esnar.