Soome kaitsevägi on käivitanud projekti "Võitleja", et arendada sõdurite oskusi ja täiendada varustust. Maavägede ülema Pasi Välimäki sõnul on Soome teraselt jälginud, missuguse varustusega Ukrainas sõditakse.

"Ukraina kogemuste põhjal otsustas valitsus eraldada lisaraha. Tänu sellele täiendame varustust," ütles Välimäki. Tuues näiteks pimedas võitlemise võime, millele on kavas erilist rõhku panna. Üksustele on juba hangitud ja hangitakse lisa öö- ja lasersihikuid ning termokaameraid.

Tänu eelmise kümnendi lõpus läbi viidud relvade nüüdisajastamisele saab kasutusele võtta lisaks kiivritele kinnitatavatele seadmetele ka püssile paigutatavaid seadmeid. Jalaväeohvitser Juhana Skyttä sõnul annab pimedas võitlemise võimekus Soome oludes kindlasti eeliseid.

Üks Ukrainas toimuva sõja õppetund on droonide tähtsus. Soome kaitsejõud on hoolega jälginud droonide kasutamist ja sotsiaalmeedias levivaid videoid. Kõikides Soome üksustes hakatakse alates sellest suvest korraldama droonikoolitusi. Välimäki sõnul tuleb õppida, kuidas ja milleks neid kasutada, aga ka seda, kuidas end nende eest kaitsta.

Ta toonitas, et enam ei piisa lihtsalt nii-öelda drooni vaateväljast eemale hoidmisest, vaid arvestama peab ka droonile paigutatud termokaameratega.

Ukraina kogemus näitab, et väga tähtis on ka kaitse lendavate mürsukildude vastu. Juba mitu aastat on räägitud vajadusest uuendada sõdurite mundreid. Nüüd võetakse kasutusele põhjamaade ühine vorm, mis valmistatakse Norras. Esimesed partiid on kavas Soome ajateenijatele laiali jagada aasta lõpus.

Avalikkuses on arutatud ka seda, kuidas kaitsejõudude varustus sobib naiste jaoks. Välimäki kinnitas, et uus varustus sobib eri mõõtudes sõduritele, nii meestele kui naistele.

Soome sõdurid demonstreerisid Santahaminas ajakirjanikele ka automaatrelvi. Välimäki ütles, et kavas on senise kaliibriga relvad välja vahetada teistes NATO riikides kasutusel oleva kaliibri vastu, aga kindlat otsust veel ei ole.

Maavägede ülema sõnul on praeguseid relvi ja laskemoona ladudes veel palju. Vaja on arvestada relvade võimekusega, kaaluga, töökindlusega Soome oludes, ühtesobivus NATO süsteemidega ja palju muud. Välimäki hinnangul hakatakse käsirelvi järk-järgult uuendama selle kümnendi lõpus.