Reede hommikul, 12. mail, tõsteti kohtuekspertiisi instituudi lahkamislauale järjekordne surnukeha. Kohtuarst pani diktofoni salvestama, võttis tööriistad kätte ja asus surmapõhjust välja selgitama.

"Kohtuarst loeb diktofoni kõik, mida ta teeb ja mida ta näeb," selgitas Kohtuekspertiisi Instituudi direktor Ivar Prits. Kui töö on tehtud, tõstetakse salvestis ümber instituudile ette nähtud serverisse. "Lahanguabiline teeb fotod ja need laaditakse samamoodi üles selle lahangu kausta," lisas Prits.

Salvestise ja fotodega toimetab kohtuarst hiljem, võib-olla mõne päeva pärast edasi. Ja nii valmivad tõendid, mis võivad kohtus määrata inimsaatuse. Aga tol reedel läks midagi väga valesti. Kui arst tahtis salvestist üle kuulata, selgus, et kogu kaust on tühi.

"Kui tegemist on kriminaalasjaga, siis on väga paha lugu. Tõend on läinud, sest see surnukeha on tõenäoliselt selleks ajaks juba välja antud," rääkis Prits. Ühest Tallinna surnukehast olid andmed õnneks diktofoni ja fotoaparaati alles jäänud. Tartus pidi arst lahkamistulemusi mälu järgi taastama.

Probleemi ulatus oli aga palju suurem. Nimelt läks serverist kaduma kogu instituudi päevatöö. Prits tõi näite asitõendist, millelt võib võtta kümmekond DNA-proovi. "Ja see, kust täpselt proov võeti, pannakse serveris olevasse tabelisse kirja," selgitas Prits. Tabelisse kirjutatakse seegi, mis numbriga katseklaasi proov pandi. "Kui see töö läheb kaduma, siis meil on proovid, aga me ei tea, kust me need võtsime," märkis Prits.

Kui asitõendid on alles, lähevad raisku ainult töötunnid. "Aga meil on ka selliseid protsesse, kus sõrmejäljest otsitakse DNA-d. Põhimõtteliselt proovivõtu käigus DNA või sõrmejälg hävib," ütles Prits.

Kokkuvõttes oli tegu õnneliku õnnetusega ja ükski sajandi mõrvajuurdlus seepärast lahenduseta ei jää ning raisku läks peamiselt inimeste tööaeg. Eriti tänu sellele, et keemiaosakonnas püsivad tulemused aparaatides alles.

Kui süsteemid ei toimi, jäävad ära ka kohtuistungid

Mõned nädalad hiljem saatis justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse nõudliku kirja. Nimelt vastutab Kohtuekspertiisi Instituudi serveriruumi eest MKM-i allasutus, paar aastat tagasi loodud Riigi IT Keskus (RIT).

Saar märkis, et probleemid on igapäevased. Arvutite paigaldamiseks kulub liialt aega, liikuva iseloomuga töötajatele antakse lauaarvuteid, printerid ei toimi ning tarkvaralahenduste töö katkeb etteteatamata.

"Viimaste nädalate jooksul toimunud intsidentide tulemusena on justiitsministeeriumi teenused olnud korduvalt mitmete tundide vältel kasutamatud," rääkis Saar. "Selle tulemusena ei ole olnud võimalik planeeritult läbi viia kohtuistungeid ning koostada ja avalikustada kohtulahendeid."

Riigi IT Keskuse direktor Ergo Tars märkis, et lahkamisandmetega juhtunu ning ülejäänud serverimurede taust on sarnane. "Need failiserverid on ostetud kuus aastat tagasi ja nad on oma elutsükli lõpus. Kui failiserver osteti, ei olnud näha sellist kasutusintensiivsust, nagu praegu serverite peal on," selgitas Tars.

Tars tõdes, et erinevate probleemidega on kimpus teisedki RIT-i kliendid. "Me peame arvestama, et tehnika vananeb ja seda on vaja järjepidevalt uuendada. Selleks uuendamiseks on vaja täiendavaid investeeringuid. Ja seda raha meil täna ei ole," ütles ta.

Vastloodud IT-maja on rahahädas

RIT vastutab umbes 75 riigiasutuse arvutitöökohtade ja serveriruumi eest. Asutuse loomist vedas idee, et erinevaid baasteenuseid keskselt hallates õnnestub raha kokku hoida ning ka teenus on kokkuvõttes parem – koonduvad ju parimad spetsialistid ühte majja.

Olulise osa töökoormusest andis RIT-ile üle Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Selle juht Rivo Reitmann ütles, et teenuste kokku koondamise idee on iseenesest väga hea, kuid temagi märkis, et koos ülesannetega ei pandud uude asutusse piisavat rahastust.

"Meil mõjutab see ühest küljest ametnikke, et kas nende töövahendid on piisavad. Aga teisest küljest mõjutab see ka teenuseid. Näiteks kui äriregister ei tööta, siis see ei ole väga hea," sõnas Reitmann.

Reitmann usub, et üht-teist saaks parandada ka RIT-i enese töös, kuid suurem osa probleemidest taandub siiski rahale. "Sellele organisatsioonile on vaja anda kindlus, et ta saab teenuseid arendada. Kui sul tuleviku ees ei ole kindlust, siis sul ei ole ka võimekust inimressurssi palgata," rääkis ta.

"Kui RIT loodi, oli teada, et riigis on tehnoloogiline võlg ja kesksete komponentide ülalhoiuks pole baasrahastust. Toona sündis ka otsus, et vajaminevat rahastust taotleb RIT enda klientidele läbi riigieelarve strateegia protsessi," lisas Tars, kelle sõnul anti esimene põhjalikum taotlus sisse läinud aastal. "Paraku juba siis ei leitud piisavalt võimalusi, et taotlust rahuldada."

Kui RIT saaks, esitaks ta järgmise aasta eelarvesse kuni paarikümne miljoni eurose lisataotluse. "Peamiselt on rahavajadus suunatud meie klientide puudujääkide katteks," kinnitas Tars. "Põhiline on litsentside puudujääkide vajadused, investeeringud võrku, serveritaristusse, erilahendustesse."

Lisataotlusi tänavu ei oodata

Tõnis Saare kiri sobitub riigieelarve koostamise rütmi. Üldjuhul kogub rahandusministeerium teiste ministeeriumite eelarveootusi juba tükk aega enne seda, kui poliitikud läbi hakkavad rääkima. Ning nende ootuste sõnastamise aegu ongi õige aeg endast märku anda. Näiteks transpordiamet kirjutas kolmapäeval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kui kehvas seisus on Eesti tuletornid.

"Oleme asunud võtma tarvitusele meetmeid perimeetrite tähistamiseks ohusiltide ja kettidega, et tõkestada inimeste ligipääs tornidele ja juhtida tähelepanu alla kukkuvatele detailidele, mis kujutavad ohtu nii inimestele kui ka ümbruskonnale," kurtis amet. Kirjas paluti, et senist tuletornide baasrahastust kümnekordistataks.

Protsess, kuidas ministeeriumite taotlused kujunevad, on aastati erinev. Samuti see, mida ootab rahandusministeerium. Mõnikord täidetakse haldusala soovidega kümmekond slaidi, mille minister kolleegidele ette näitab. Teinekord lepitakse kokku, et iga minister toob valitsusse kuni kolm lisataotlust ning ütleb kohe ära, missugune on tema prioriteet.

Kuid tänavu, kui ministeeriumitele seatud tähtaeg on 1. juulil, tuleb eelarveprotsess hoopis isesugune. "Sel aastal on niimoodi, et kulude lisataotlusi me ministeeriumitelt ei soovi," kinnitas rahandusminister Mart Võrklaev. "Küll aga on valitsus otsustanud, et me soovime kõikidelt ministritelt kokkuhoiukohti," lisas Võrklaev.

"Kui on soov midagi täiendavalt teha, siis tuleb lisaks kärpele leida vahendeid enda seest," jätkas minister. "See tähendabki, et sa pead vaatama oma valdkonnad üle." Ta tõdes, et IT-valdkond on mureks kogu riigis. Kusjuures mõnel varasemal aastal on lisaks tavapärastele lisataotlustele korjatud eraldi kokku ka IT-d puudutavad taotlused. Tänavu jääb ära ka see voor.

"IT on oma raha juurde saanud. Vaatame, mis ministeeriumid enda sees saavad ära teha ja ma kujutan ette, et me RES-i protsessis arutame erinevaid asju," lisas Võrklaev.

Mis kärpimisse puutub, siis usub Võrklaev, et ehkki konkreetset protsendiülesannet ei seatud, tulevad kõik ministrid oma mõtetega välja. "Meil on varasemast ajaloost ka halbu näiteid, kus minnakse midagi ära lõpetama, mis rahalises mõttes on üliväike aga visuaalselt või akustiliselt on hoopis mõjusam," märkis minister. "Võib-olla ei pea tulema kümne väikse asjaga vaid ühe suurema otsusega."

Võrklaeva sõnul on kärpeideid kogunenud ka rahandusministeeriumis. Samas lisas ta, et avalikkuse ette soovitakse kõik plaanid tuua alles siis, kui valitsuspartnerid on omavahel kokku leppinud. "Varasem ajalugu on olnud, et kui esimesel päeval lüüakse idee maha, et see on halb mõte, ei saagi asju avatult arutada ja kokkuhoiukohti otsida," sõnas minister.