Kahhovka paisu lõhkamine põhjustas kaskaadefekti ehk tagajärjed kasvavas ulatuses. Euroopa Komisjoni tellimusel kriiside juhtimise raporti koostamist juhtinud Maarja Kruusmaa ütles, et tsiviiltaristu tugevusvaru peab ka rahutingimustes olema arvestatud üleujutuste ja tormide sagenemisega – ehitised 100 aastaks.

"Mida kaugemale sa tasuvuspiiri lükkad, tuleb välja, et kallimalt ehitada on odavam. Suurema varuga ehitada on odavam. 30 kuni 50 aasta perspektiivis midagi tõenäoliselt juhtub – me ei tea, mis juhtub. Aga tõenäoliselt midagi juhtub. Ja kui see taristu siis kokku kukub ja me hakkame uut ehitama, siis kokkuvõttes on see kallim," lausus Kruusmaa.

Euroopal on tsiviilkaitse mehhanism, millega hiljuti ühines Ukraina. Ka kõige võimekam riik ei tule üksi toime, ütles Kruusmaa. Aidata saab tehnika ja rahaga, sõda piirab aga teistest riikidest päästjate saatmist. See tõstab esile inimeste üldise valmisoleku vajaduse.

"Kui puudutab asi näiteks merepääste võimekust, siis on kindlasti Norra oma laiapõhjalise elanikkonnakaitsega vabatahtlike merepäästjatega väga hea näide ka Eestile. Norra merepiir on niivõrd suur, et ei ole võimalik päästelaeva panna igasse sadamasse. Seal peavad olema kohalikud inimesed, kes õnnetuse korral suudavad kiiresti reageerida," lausus ta.

Kolonelleitnant reservis Leo Kunnas ütles, et Kahhovka tammi lõhkamise eesmärk oli nurjata Dnepri ületamine ukrainlaste poolt. Praegu ründab Ukraina Zaporižžjes ja Donetski lõunaosas, kuid rakendab maksimaalselt nelja brigaadi moodustatud tosinast kuni 15-st. Samas loodab Kunnas, et tammi õhkimine pigem tugevdab liitlaste toetust.

"Ma usun, et selle tammi õhkimine pigem tugevdab liitlaste otsustavust Ukraina toetamisel, sest tegu on ikkagi tahtlikult tekitatud ökokatastroofiga, mis on selle sajandi suurim," lausus ta.