Poco ekspositsioon põhineb Viigi isiklikul kunstikogul ning Poco avamise juures on rõhutatud just selle rolli erakunstimuuseumina. Rotermanni kvartalis asuval 2000 ruutmeetri suurusel näitusepinnal on eksponeeritud ligikaudu 300 popkunsti teost.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) tegevjuht Kadi Kesküla sõnul on tal hea meel, et Eesti kunstimaastikule lisandub üks uus koht, kuid teda jahmatas kultuuriministeeriumi otsus anda eramuuseumile 100 000 euro suurune toetus.

"Just paar nädalat tagasi oli meil kohtumine kultuuriministeeriumis, kus püüdsime ka EKKM-ina mõista riigi keerulist rahalist olukorda. Selle taustal näiteks EKKM on aastaid taotlenud lisarahastust, meil on suur maja, mis on ilma küttesüsteemita, rääkimata muudest probleemidest, ka sisuloomel jne. Ka sellel kohtumisel püüdsime mõista ja tõdesime ka kultuuriministeeriumi ametnikega, et olukord on raske, saame augustis uuesti kokku ja vaatame olukorra üle," kirjeldas Kesküla.

Kesküla rõhutas, et ühele kunstimuuseumile on 100 000 eurot meeletult suur summa.

"Ma ütlen, et see on tore, et kunstiväljal on uus tegija, aga meie, kes me oleme aastaid väga tagasihoidlikke võimalusi jaganud – ma ei räägi ainult EKKM-ist, meil on ju Tartu Kunstimaja, kõik kunstnike liidu galeriid, Disainimuuseum, kes on tohutult suurtes raskustes – kõige selle valguses tundus see arusaamatu," sõnas Kesküla.

Ministeeriumi teatel on tegemist ühekordse starditoetusega muuseumi käivitamiseks ning muuseum on hea näide eraraha kaasamisest. "Erakapital aitab muuta Eesti kultuuri mitmekesisemaks ja laiapindsemaks. Annetuskultuuri edendamine ning eraraha kaasamine kultuurivaldkonna arendamiseks on ka ministeeriumi üks pikaajalisi eesmärke," ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Otsus valmistati ette Hartmani ajal, heaks kiitis Purga

Toetuse eraldamise otsuse allkirjastas 8. juunil kultuuriminister Heidy Purga, otsuse ettevalmistamisega alustati Piret Hartmani ametiajal.

Harmani sõnul olid otsusesse kaasatud nii kunstide valdkonna nõunikud kui ka kultuuriväärtustega seotud inimesed.

Viik pöördus ministeeriumi poole muuseumi avamise plaaniga möödunud aasta lõpus, Hartman kohtus temaga tänavu aasta algul. Viik koostas seejärel ministeeriumile taotluse ja 19. aprill kogunes komisjon, mis toetuse otsuse langetas.

Hartmani sõnul otsis muuseumi rajaja pikalt tuge ka linnalt ja erasektori esindajatelt ning eesmärk oli jõuda muuseumi avamiseni, sest edasised kulud pidi katma muuseum ise.

Hartman märkis, et sel ajal, kui tema Viigiga kohtus, ei olnud veel paigas täpsed detailid, milleks raha eraldatakse. "Rääkisime põhimõtteliselt, kas kultuuriministeerium on valmis appi tulema ja sellel hetkel oli põhifookus, et muuseum lahti saada, osta sinna vajalikud lambid, luua tingimused, et muuseumi saaks avada," ütles ta.

Võrreldes erasektori ja Viigi enda rahastuse osakaaluga oli Hartmani sõnul ministeeriumi panus väiksem. "Kui ma ei eksi, siis ta ütles, et selleks vajalikud kulutused on 300 000 euro juures."

Teiste muuseumide kriitika kohta ütles Hartman, et ministeerium on sageli kiireloomuliste murede puhul appi tulnud, näiteks ka siis, kui EKKM-i katus läbi lasi. "Miks otsustasime toetada popkunstimuuseumi oli just see, et tänu sellele seemnerahale tuuakse valdkonda täiendavat ressurssi, arendatakse ettevõtlust. Meil ei ole see tegevustoetus, mida peame maksma kõik järgmised aastad ka, vaid tänu sellele luuakse lisandväärtust, millest saavad kasu nii kunstnikud, kuraatorid kui ka kogu eesti kultuur," ütles ta.

See, et otsusele järgneb kriitika teistelt valdkonnaga seotud organisatsioonidelt, on Hartmani sõnul loomulik ja ta mõistab kultuuriasutuste ja organisatsioonide olukorda.

Muuseum taotles ministeeriumilt toetuseks 280 000 eurot

Kultuurministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu sõnul on ministeerium muuseumi ideest olnud pikalt teadlik. Põhimõtteline otsus taotlus muuseumile raha anda sündis siiski peale taotluse esitamist ning otsuseid langetav komisjon kaalub iga taotlust eraldi.

Ministeeriumile esitatud taotlus oli eraldatud toetusest suurem, ulatudes 280 000 euroni.

"Meil on kultuurivaldkonnas kahtlemata murekoht see, et raha on vähe, aga me ei saa selle võrra ühtegi uut algatust mitte algatamata jätta. Kultuurivaldkond on elus valdkond, meil sünnib kogu aeg uusi projekte, uusi algatusi. Ministeerium proovib võimaluste piires neid toetada ja samamoodi eks peame ka vaatama, analüüsima ja küsima, kus on need kohad, kus toetamine ka lõpetada, et uutele jälle ruumi teha. See on tavaline kultuurivaldkonna toimimise osa," ütles Piipuu.

Piipuu märkis, et konkreetsest ministeeriumi rahastusvoorust on võimalik toetada erinevaid algatusi ühekordselt.

Asekantsleri sõnul on kultuuriministri allkiri kõikidel otsustel, mis ministeeriumis tehakse ning toetuse andmine ei ole otseselt ministri otsus. "Kõikide otsuste taga on protsess ja õiguslikud alused. Antud juhul on tegemist komisjoni otsusega, kuhu kuuluvad erinevad eksperdid kultuuriministeeriumist, kes iga kuu kogunevad ja vaatavad üle ühekordseid ja erakorralisi otsuseid, see on protsessi osa," kirjeldas ta.

Uue muuseumi toetamisel oli üks olulisemaid argumente Piipuu sõnul ka see, et see toob sisse kaudset maksutulu. "Kui räägime töötajatest, kes on sinna värvatud või külastajatest, kes piletiostu sooritavad, rääkimata sellest, et antud asutusel on potentsiaal olla omaette turismisihtkoht ehk meelitada inimesi Eestit külastama," ütles ta.

Viik ei näe põhjust raha taotlemisest hoidumiseks

Muuseumi asutaja Linnar Viigi sõnul ei ole Poco eesmärk jääda sõltuvaks riiklikest toetustest, kuid ei näe põhjust, miks sihtasutusena tegutsev muuseum peaks avalikest vahenditest raha taotlemisest hoiduma. Tema hinnangul võiksid ka teised muuseumid laiendada oma rahastusallikate ringi.

"Selline mõiste nagu eramuuseum on natukene kentsakas, olen loonud avalikes huvides tegutseva sihtasutuse, Sihtasutus Poco, mille eesmärgiks on esitleda, levitada ja tuua laiema üldsuseni maailma, aga ka eesti popkunsti. See tegutseb avalikes huvides, see ei ole kasumit taotlev ettevõte," rääkis Viik.

Viik märkis, et muusemi avamist toetasid paljud eraisikud ja ettevõtted. Kui esialgse hinnangu järgi pidi muuseumi käivitamine maksma minema ligikaudu miljon eurot, siis avamisel sai muuseum hakkama 800 000-eurose investeeringuga. "Olen proovinud olla niivõrd võimeline, et leida juurde erinevatest kanalitest toetust ja raha," sõnas ta.

"Võin ausalt öelda, et juhul kui mul avalikes huvides tegutseva muuseumina on õigus küsida avalikest eelarvetest toetust, teen seda hea meelega. Mitte selleks, et sellega kogu kulud katta, vaid selleks, et enda poolt leitud erakapitali võimendada," rääkis Viik.

Viik on kindel, et vastavatud muuseum suudab eelarveliselt nulli tulla, seda läbi piletitulu, ürituste ja sündmuste korraldamise ning kaupade müügi, ka läbi rahvusvahelise e-poe. "Selleks, et aga veel uusi ja ägedaid asju arendada, kihvte eesti kunstnikke kutsuda muuseumisse oma projekte tegema – kui vähegi võimalust on, küsime ka avalikest allikatest raha juurde."

Viik on pöördunud ka Tallinna linna poole, kuid rahalist toetust linnalt saanud ei ole. Ta märkis, et on avatud ka võimalikuks partnerlussuhteks omavalitsusega. "Olen täiesti kindel, et leian ka võimalusi Euroopa Liidu erinevatest ja regionaalsetest, muude riikide vahenditest ja võimalustest leida täiendavaid vahendeid, et tuua veel paremat ja ägedamat maailmakunsti Tallinnasse ja seda näidata nii meie enda publikule kui ka tekitada sündmusi, mis tooksid siia maailma tähelepanu," ütles ta.

Teiste muuseumide kriitika kohta kultuuriministeeriumi rahastamise otsusele ütles Viik, et Eesti muuseumid peaksid rikastama oma fookust mõeldes oma külastajate ja toetajaskonna laiendamise peale ja keskenduma sellele, keda üritatakse muuseumiga kõnetada.

"Ma olen püüdnud seda ise teha ja tean kui raske see on. Aga kui teed õiget asja ja kirega, siis see toetus tuleb. Tunnen, et seda kirge, pingutust ja fookust peaks olema ilmselt iga muuseumivedaja, nõukogu, juhtkonna juures nii palju, et vähemalt pool oma eelarvest teenida väljaspoolt riigieelarvelisi või avaliku eelarve tulusid, ideaalis pigem 70-75 protsenti oma tuludest teenida läbi oma tegevuse, mitte läbi riikliku toetuse," rääkis ta.