Sits selgitas oma arvamusartiklis, et komisjon annab raha kolme tüüpi ettepanekutele: ootamatud projektid, pikemalt etteplaneeritud projektid, mille puhul polnud varem teada kindel vajaminev summa ning poliitilise tasandi otsused, näiteks aastast 2021, mille rahastamine on kriiside tõttu kallimaks muutunud.

Nendeks on Sitsi sõnul näiteks Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale eraldatud katuserahadega toetust saama pidanud ettevõtmised, mille elluviimine venis kriiside tõttu ja seetõttu kallines ka nende hind.

Sits sõnas, et komisjoni kuulub ministeeriumi juhtkond, seega saab komisjon üle vaadata erinevate tegevusalade taotlusi. "Kultuuriministeeriumi üheks plussiks on kindlasti see, et on väga tihe kontakt valdkonnaga. Need vajadused
ja teadmised, mis olnud erinevate valdkondade organisatsioonidel
töös, rahastamise otsimisel, need on teada," lisas ta.

Endine kantsler selgitas, et nii mõnegi projekti puhul on mindud raha taotlema eeldusega, et küll tuleb ministeerium ikka vastu, kuid siiski kaalub komisjon iga projekti rahastamise vajalikkuse üle.

"Ja ega ma ka ei salga, et kindlasti seal raha jagamisel on ka neid kohti olnud, kus ka mulle on öeldud, et kas te soovite meediast lugeda, et näe, ministeerium jättis meid hätta ja oluline projekt jäi ellu viimata. Aga see ei saa kunagi kaalutuseks. Seda julgust ministeeriumil on olnud enne, on nüüd ja tulevikus, et neid valikuid teha," ütles Sits.

Pole aru täpselt saada, mille alusel on komisjon raha välja jaganud

Siiski on komisjon andnud raha näivalt tavalistele eelarvelistele valikutele, nagu 66 000 eurot Haanja puhke- ja spordikeskusele LED-lampide ostmiseks ja 600 000 eurot Jõulumäe tervisespordikeskuse liivahalli tarbeks.

Sits ütles, et peamiseks kaalutuskohaks LED-lampide ostmisel oli ilmselt peagi tulev rahvusvaheline noortevõistlus, kuid kuna tal konkreetset taotlust silme ees pole, ei mäleta ta täpset põhjust.

Jõulumäe tervisespordikeskus sai raha aga seetõttu, et teiste taotluste ärakukkumisega tekkis keskusel võimalus saada raha Euroopa Liidu regionaalarengu fondist.

"See oli nii-öelda nüüd see eelneva Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi raha ja selle realiseerimine lõpeb selle aastaga. Oligi see olukord, et Jõulumäe leidis omafinantseeringu mingis osas ise ja küsis, et kas kultuuriministeerium on valmis toetama, sest see projekt oli mitu sõela enne läbi käinud," selgitas Sits.

Sits lisas, et projekt oli käinud läbi Pärnumaa piirkonna konkurentsivõime tugevdamise taotlusvoorud ehk eelhindamine projektile oli juba tehtud.

"Ainult see põhjus, et Euroopast raha tuua, ei saa olla argument. Küll aga sellest saadav tulemus ehk see aitab Jõulumäel oma majandustegevust ja sportimistegevust tugevdada, paremini hakkama saada ja rohkem teenuseid pakkuda," täpsustas Sits.

Spordisündmuste puhul peab reservil olema paindlikkust

Komisjon eraldas raha ka näiteks olümpiamängude korvpalli eelkvalifikatsiooni mängude korraldamiseks.

Sits selgitas, et seesuguste sündmuste puhul pole mõtet teha eraldi fondi, kuna olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta tagant ja ka mitmed teised spordivõistlused pole iga-aastased. Seega ei saa neid alati konkreetse aasta eelarvesse sisse kanda.

Sits lisas, et peab olema valmis selleks, kui Eestile pakutakse korraldada erinevaid üritusi või neist osa võtta, tuues näiteks Eesti Festivaliorkestri kutsumise klassikalise muusika festivalile BBC Proms.

"Jah, tõesti on ka võimalus jagada enamus raha ära ja loota, et mitte midagi ei juhtu, mitte midagi ei pakuta. Siis spordi- ja kultuurivaldkonnas on riskid olemas,
kuna seal on see pool, et on festivalid või turniirid, need on seotud ka omatulu teenimisega, on seotud teiste rahastajatega. Nende puhul on mõistlik hoida teatavat paindlikkust sees," ütles endine kantsler ja toonitas, et ükski rahastamisotsus ei tule nipsust.