BDO Estonia Payroll & Acounting OÜ-s tehtud auditis tuuakse välja, et revisjoni esimeses etapis kontrollisid nad dokumente, mis olid seotud projektidega "Lootuse jõulud", "Tuhat kangelast lumes" ja "Gerilja kiirabid" ning konkreetsemalt uuriti suhteid Ukraina äriühinguga IC Construction (ICC) ja heategevusfondiga All For Victory (AFV).

Slava Ukraini nõukogu esimees Kristo Tohver ja juhatuse liige Marika Priske selgitasid reedesel pressikonverentsil, kus nad auditi tulemusi tutvustasid, et valminud revisjoni käigus vaadati, millised dokumendid on olemas ja kas need vastavad Eesti seadustele.

Järgmistes etappides tuleks uurida, kas nende dokumentide tõhusus on paigas, aga selle uurimisega tegeleb politsei. Seega ei plaani Slava Ukraini ise revisjoni teist ja kolmandat etappi teha, sest tegelikult peaks edasistele küsimustele vastuse andma Eestis ja Ukrainas käiv politseiuurimine ja topeltuurimist ei pea MTÜ mõistlikuks.

"Me saime tegelikult juba revisjoniga päris hea pildi sellest, mis toimus, milline abi on konkreetselt üle antud. Saame konkreetse pildi, kuhu milline raha on liikunud ja milliste partneritega on seda tehtud. Kas Ukraina pool on sealt vahelt saanud viis, kümme, 15 või 20 protsenti, me tõesti praegu teada ei saa, aga politsei on oluliselt pädevam kui meie," tõdes Tohver.

Hetkeseisu kohta ütles ta, et Slava Ukraini dokumentatsioon on paremas seisus, kui enne revisjoni alustamist kardeti.

"Kas või seesama "1000 kangelast lumes" – iga viimane kui 2200 tellitud vormist on jõudnud sõjaväeosade kätte, üks on näidisena endiselt All For Victory käes. Revisjoni tulemus on meie jaoks isegi positiivsem kui loota julgesime. Selgelt on tehtud vigu, tehtud lepinguid, mida polnud mõistlik sõlmida ja oleks pidanud tegema teisiti, et olla läbipaistvam. Aga hetkel nende dokumentide põhjal me ei näe, et juhatus oleks seadust rikkunud," ütles Tohver.

Ta lisas, et selle projekti puhul on selgelt olemas kolm eri tarnijat, kõik hinnapakkumised ja kohalejõudmise dokumendid ehk siis kahtlus, et seal võiks olla midagi halvasti või kuskilt ebaõiglaselt palju teenitud, on väike või olematu. Mõnes teises projektis seda kahtlust Tohveri sõnul siiski olematuks lugeda ei saa, sest nende dokumentide taha ei näe.

Seda, millised summad kõrvale pandi, Priske sõnul niisugusest revisjonist välja ei saanud tulla, sest Slava Ukraini on tellinud teenuseid ja kaupu, nende eest tasunud ja suuresti ka vajaliku dokumentatsiooni vastu saanud.

"Kuidas see hind on kujunenud või kas selles on midagi põhjendamatut, on koht, millele loodetavasti kriminaaluurimised kahes riigis saavad vastuse anda," ütles Priske.

Kõige keerulisemaks projektiks nimetas Tohver "Lootuse jõule", sest seal on mitu probleemi. Ei ole näha ostetud kauba algdokumente ehk seda, mis hinnaga need toiduained tegelikult osteti.

"Teiseks, kuna abi jagati eraisikutele rinde lähedal, siis ei ole üleandmis-vastuvõtmisakte ehk me tegelikult näeme küll piltidest ja videotest, et asju on üle antud. Meil on teatud dokumentatsioon transpordi kaudu, kui palju on kohale jõudnud, aga kõike 22 000 pakki me ei saagi teada. Usutavasti, loodetavasti need on siiski kohale jõudnud, kuid pigem on probleem selles, et me ei näe, kui palju teenis kasumit IC Construction nende pakkide kokkupanemisel," sõnas Tohver.

Tema sõnul formuleeris revisjon kõike, mis oli vahepeal õhus olnud ja üllatusi sealt ei tulnud. Kui midagi üllatas, siis see, et dokumentide seis on parem kui märtsis kardeti.

Priske lisas, et inimesed on töötanud võimete piiril, aga ikkagi on olemas suuresti kogu üleandmisdokumentatsioon, arved ja lepingud. "Mul on hea meel, et tohutut kaost ei olnud. Olin moraalselt valmis selleks, et on," tõdes ta.

Suurim probleem on Tohveri sõnul olnud leping IC Constructioniga, kes on teinud tegevusi, mida Slava avalikult dokumenteeris, ning kõik, mida nad on teinud, on ka sõjaväeni jõudnud, lihtsalt viis, kuidas seda tehti, ei olnud läbipaistev ja see ongi suurim probleem.

"ICC kaasamine sellepärast, et on vaja arveid, ei ole tegelikult pädev põhjus. See on üks suuremaid küsimusi, mis meil on siiamaani õhus, et miks
ICC kaasati, sest see põhjus, mis tuuakse, et oli vaja arveid, ei ole tegelikult pädev põhjus," nentis Tohver.

Ta lisas, et keegi ei tea, kas IC Construciton teenisid selle pealt 100 000 või 200 000, aga seda aitab politsei tuvastada. Nende arved olid tema sõnul väga üldsõnalised ja välja polnud toodud kasumimarginaali, mis oleks humanitaarabi andmise puhul loogiline.

Priske sõnul võis äriühingu kaasamisel olla ka sisulisi põhjuseid ja tal on enda sõnul kahju, et selle kohta pole rohkemat teada.

All for Victoryle saadetud summad on Tohveri sõnul lepingutega olemas ja tõendatavad ja nende hinnangul ka põhjendatud. Küsimusi on kahe auto osas, mille ka revisjon välja tõi, aga millele juhatus vastuseid ei andnud.

"See info, mis meil täna olemas on, aga mida me ei saa kinnitada, on see, et neid kasutati kohapeal transpordi tegemiseks ja humanitaarabi laialivedamiseks," lisas Tohver.

MTÜ Slava Ukraini asutaja Johanna-Maria Lehtme andis revisjoni jaoks teatud küsimustes kommentaare, aga osa küsimuste puhul mitte ja kelleltki teiselt seda küsida ei olnud. "Aga see, et kommentaare pole, ei pruugi tähendada, et seal ei ole mõistlikke selgitusi," lisas Priske. 

Praeguseks pole Lehtmel Tohveri kinnitusel Slava Ukrainis enam mingit rolli, kuid kuna ta pole MTÜ-st välja astunud, on ta jätkuvalt selle liige. Priske leping juhatuse liikmena lõpeb peatselt ja siis saab Slava Ukraini uue tegevjuhi, kelleks on endine MTÜ Eesti Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. Leping temaga sõlmitakse selle aasta lõpuni. Selle aja sees kasutatakse annetajate raha otstarbekalt ja poole aasta pärast tehakse edasise tegutsemise kohta uus otsus. 

Slava Ukraini kontodel on Priske sõnul umbes 600 000 eurot ja veel mais-juunis tuli neile üle 25 000 euro annetusi, seega plaanib MTÜ seda Ukraina heaks kasutades hüvitada moraalset võlga, mis Slava Ukraini kriis on tekitanud.

Äsja valminud auditis on välja toodud, et fookuses olevate projektide ja tehingute dokumente oli puudu ja Slava Ukrainil tuli neid revisjoni käigus partneritelt küsida.

"Asjaolu, et ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kõiki olulisi dokumente esitada, viitab sellele, et juhatuse kontrollis raamatupidamise korraldamise üle esineb puudusi," sedastatakse auditis.

Ka oli erinevate projektide või kulude puhul erinev lähenemine, kas ja kuidas küsida hinnapakkumist ning auditis anti soovitus kehtestada hinnapakkumiste küsimiseks ühtsed reeglid.

"Lepingud on sõlmitud, kasutades üldsõnalisi tüüplepinguvorme. Vähene detailsus tehingu eesmärkide ning spetsiifika kirjeldamisel muudab Slava Ukraini huvide monitoorimise ning kaitsmise ebamõistlikult keerukaks," seisab auditis, mis soovitab edaspidi lepingutes täpselt fikseerida nii hinnad, ostetavad kaubad, tähtajad kui ka muud tingimused.

"Lootuse jõulude" projektiga lubas Slava Ukraini enda kodulehel viia Ukrainasse abipakke, kus pidi olema toit, hügieenitarbed ja muu hädavajalik ning lisaks eestlaste kootud villased sokid, mütsid, kindad ja sallid.

Ehkki hind kujundati Slava Ukraini esindaja sõnul Eestist võetud hinnapakkumistele tuginedes, siis auditeerijale esitatud dokumentide hulgas hinnapakkumisi ei leidunud.

Kokku esitati projektiga seoses arveid 1,334 miljoni euro eest, mis kõik said ka tasutud. Neist suurima summa ehk 904 887 eurot sai IC Construction, 370 900 eurot Apparel de Furniture, 20 699,72 eurot Kaczmarek electric, 4572 eurot Solutional OÜ ja 4200 eurot Kaks&Seitse OÜ.

Auditi kohaselt soetati kokku 22 600 toidu- ja hügieenipakki, lisaks ka patju, tekke ja muid tooteid. Abivajajatele üleandmise kohta on täielik või osaline tõestusmaterjal olemas 8341 paki ning 8245 padja-teki komplekti kohta. Lisaks on olemas fotomaterjali pakkide üleandmisest ja üleandmis-vastuvõtuaktid IC Constructionilt Slava Ukrainile kõigi pakkide kohta.

Auditeerijad uurisid Lehtmelt, kuidas Slava Ukraini veendus toodete hinnainfo ja komplekteerimise asjakohases, mille kohta ta vastas, et käis isiklikult rindejoone- ja vabastatud aladel abipakke jagamas, mistõttu on nende sisu näinud ja selle õigsuses veendunud.

Projektiga "1000 kangelast lumes" soetati Slava Ukraini andmetel 2300 komplekti talvevarustust, millest 2299 kohta on olemas ka üleandmis-vastuvõtmisakt ning ühe komplekti jättis All For Victory endale näidisena lattu.

Kuna Slava Ukraini põhikirjas paika pandud eesmärk on Ukrainasse humanitaarabi viia, soovitas auditeerija täiendada põhikirja, sest armeele antud abi humanitaarabiks tegelikult ei loeta.

Auditeerijad uurisid Lehtmelt, kas talvevormide valmistamiseks hinnapakkumisi küsides anti pakkujatele ette vorm või eeltingimused, kuna need näevad välja väga sarnased. Lehtme vastas, et tema pole neid koostanud ja kõik pakkujad olid teadlikud, mida komplekt peab sisaldama.

Selle kohta, miks ei esitatud auditeerimiseks ICC hinnapakkumist, ütles Lehtme, et see tuleb üle vaadata raamatupidamisdokumentidest või vajadusel ICC-st üle küsida. Otsustuskriteeriumiteks olid tema sõnul hind, valimisaeg ja kvaliteet.

Auditi jaoks uuriti Slava Ukraini endiselt juhilt sedagi, miks on esitatud ainult talvevarustuse tellimuse kogumaksumus, aga mitte komplektide kogus ega koosseis. Lehtme vastas, et kõik pakkujad teadsid, milliseid elemente peab komplekt sisaldama.

Gerilja kiirabide projekti eesmärk oli saata Ukrainasse vastupidavaid autosid, millega saaks haavatuid transportida. Kui esimesed autod ehitati ümber Eestis, siis edaspidi hakkas Slava Ukraini seda tegema Ukrainas kohapeal.

Auditeerijatele esitati 51 auto üleandmis-vastuvõtmisaktid lõppkasutajaga ja veel kümne auto kohta said nad lisainfot nende asukoha kohta. Puudu on osaliselt üleandmis-vastuvõtuaktid rehvide kohta.

Auditeerijad tõid muu hulgas välja, et ICC-ga sõlmitud lepingus puudus osa punkte, mille kohta Lehtme selgitas, et puuduolevad dokumendid tuleb küsida raamatupidamisest või koostööpartneritelt.

"Meie jaoks on oluline, et auto on valmis, antud üle AFV-le, saadetud rindele ja seal üle antud," sõnas Lehtme.

Auditis võetakse kokku IC Constructioniga tehtud tehingud ja selle kohaselt on ettevõttele makstud arveid 1 555 858,50 eurot. Sellest 904 887 eurot "Lootuse jõulude" eest, 127 972 geriljakiirabide eest, 413 505,5 eurot seoses projektiga "1000 kangelast lumes" ja 123 579 eurot muude IC Constructioni arvete eest.

Auditeerijad ei tuvastanud ostetud generaatorite ja muude kaupade üleandmis-vastuvõtuakte täies mahus, ka ei olnud ICC igakuiste lao- ja ekspedeerimisteenuste arvete juures tegelikult kantud kulude ülevaadet.

All For Victory esitatud arvete puhul on neile hüvitatud eelkõige autodega seotud kulusid kütuse, autode hoolduse ja paranduse eest, vähemal määral ka abipakkide transpordi-, lähetus- ja muid kulusid. Slava Ukraini esitatud dokumentide hulgas ei leidunud kulude algdokumente 3563 euro kohta.

"Nii ICC-le kui AFV-le on hüvitatud transpordiga seotud kulusid, kuid meile esitatud lepingutest, arvetest ja selgitustest nähtuvalt võib eeldada, et tegemist on erinevate transpordietappidega. Kas kulusid on tehtud mõistlikus mahus, vajab täiendavat analüüsi revisjoni järgnevates etappides," tõdevad auditeerijad ja märgivad, et ei saanud juhtkonnalt vastuseid kõikidele All For Victory kuludokumentidel kajastatud autodega seotud küsimustele.

Enne auditi teist ja kolmandat etappi soovitasid auditeerijad oodata ära Eestis ja Ukrainas käimasoleva uurimise tulemused, sest ainult Slava Ukraini enda dokumentatsiooni põhjal ei pidanud nad tõenäoliseks edasisi revisjoni etappe tulemuslikult lahendada, arvestades, et see eeldab ka IC Constructioni ja All For Victory dokumentatsiooni läbitöötamist.

Slava Ukraini revisjoni alustati 10. märtsil, kuid selle valmimine venis. Aprillis tuli avalikuks, et MTÜ Slava Ukraini kandis 1,5 miljonit eurot Eestist kogutud annetusi oma Ukraina koostööpartneri juhtidega seotud erafirmale IC Construction, millel on ilmselt fiktiivne omanik ja selle ainus tegevus oligi seotud Eesti MTÜ-ga. Ukraina ettevõtte eelmise aasta kasum oli 250 000 eurot.

Auditidokumendid