Kes eelmisel reedel MTÜ Slava Ukraini kauaoodatud revisjoni pressikonverentsi vaatas või kuulas, võis omajagu üllatuda. Esiteks ei soovinud kaks pressikonverentsi peategelast, MTÜ Slava Ukraini juhtorganitesse kuuluvad Marika Priske ja Kristo Tohver, peateemast ehk revisjoni tulemustest suurt midagi rääkida. Esimese 15 minuti jooksul kõneldi hoopis "väga tublidest Võru koolipoistest", kes olevat leiutanud uudse kamuflaaživärvi. Ka viidati kriminaaluurimise all oleva MTÜ jätkuvale heale koostööle Eesti kaitseministeeriumi ja kaitseliiduga.

Kui järg jõudis põhiteemani, sõnas nõukogu juht Kristo Tohver lakooniliselt, et "revisjoni dokumentatsioon on kõigile saadetud" ning et "saate ise küsida, mis teil silma jäi". Järgnenud küsimuste-vastuste voorust selgus aga, et kauaoodatud revisjonist tegelikult väga midagi ei oodatudki. Et hinnati ainult dokumentide olemasolu, mitte nende ehtsust ega neis kajastatud tehingute põhjendatust ja tõhusust. Seda hoolimata asjaolust, et just kulude põhjendatus on ajakirjanduse eestvedamisel käivitatud ja nüüdseks ka prokuratuuris algatatud uurimises kesksel kohal. 

Slava Ukraini nõukogu juht Kristo Tohver oli oma varasemate ütlustega võrreldes märksa hillitsetum. Ilmselt on siin oma osa MTÜ-d nõustanud kahel nimekal suhtekorraldajal, aga ka asjaolul, et käimasoleva kriminaalasja raames on kohane hinnata ka pressikonverentsil osalenute rolli ja tegevust või tegevusetust kujunenud skandaalses olukorras. 

Marika Priske toomine MTÜ Slava Ukraini "päästjaks" oli suhtekorralduslikult äge nüke. Paarkümmend aastat kantsleri ametit pidanud Priskel on avalikus teenistuses kõrgetel kohtadel palju vanu tuttavaid. Ta on ka inimesena imposantne ja emotsionaalselt kütkestav kuju. Kaastundliku ja ürgemalikult andestava hoiakuga silma paistnud Marika Priskega ongi moraalses plaanis keeruline vastanduda. Ja mingis plaanis tegigi ehk Priske moraalse kangelasteo. Aga pigem sellise, mida temalt MTÜ juhina ei eeldatud, isegi kui see näitab tema inimlikku suurust.

Priske intervjuusid lugedes meenuvad ka lood Robin Hoodist ja tema asutatud Sherwoodi metsades röövheategevusega tegelenud mittetulundusühingust. Robin Hoodil oli heasüdamlik ja jõuline sõber nimega Väike John. Ainult et Marika Priske etendatud Väike John näib olevat algusest peale üsna suures rollisegaduses. Eks ka olukord ole pikantne.

Slava Ukraini "Robin Hoodi" ehk Johanna-Maria Lehtme suhted annetajatega ehk Sherwoodi kandi rahvaga jahenesid ootamatult kiiresti. Marika Priske on selles olukorras jäänud truuks pigem Johanna-Maria Lehtmele kui tema loodud MTÜ annetajatele. Mis sellest, et avalikkusele jäeti mulje, justkui oleks Priske sekkumise eesmärk olnud usalduslike suhete taastamine MTÜ seda rahastanud rahva vahel.

Nii Kristo Tohver kui ka Marika Priske käitusid reedesel pressikonverentsilgi eelkõige Lehtme semude, mitte annetajate huvide usutavate kaitsjatena. Nende kinnitusel olevat Lehtmel (kellele südamest soovin kõike head) mingid üsna asjalikud selgitused ka revisjoni käigus ilmsiks tulnud kahtlastele tõikadele, kuid tema habras emotsionaalne seisund takistavat tal audiitori küsimustele sisukalt vastata.

Pressikonverentsist jäigi mulje, nagu oleks revisjoni käigus auditeeritud hoopis Johanna-Maria Lehtme emotsionaalset olukorda, mitte ühe miljoneid eurosid liigutanud juriidilise isiku majandustegevust.

Revisjoni üks peamisi järeldusi oli, et MTÜ Slava Ukraini raamatupidamine pole olnud korras. Kui ajakirjanik küsis, mida kavatsetakse raamatupidamisteenuse parandamisega ette võtta, hakkas Marika Priske hoopis MTÜ finantsjuhtimist kiitma. Oma vigadega olevat MTÜ Slava Ukraini kogunisti eeskujuks ja teenäitajaks terves vabaühenduste maailmas. Neid väiteid esitati ühingu kohta, mis pole suutnud täita sektoris ammu juba teada kõige elementaarsemaid finantsläbipaistvuse nõudeid.

Need nõuded on muide Eesti Vabaühenduste Liidu kodulehel kenasti kirjas. Vabaühenduste liidust on MTÜ Slava Ukraini miskipärast eemale hoidnud. Loodetavasti aitab MTÜ Eesti Pagulasabi endise tugiteenuste juht Anu Viltropi palkamine Slava Ukrainil enesetaju veidikenegi korrigeerida.

Vabandan väljenduse eest, aga Marika Priske on loodetud selguse asemel MTÜ Slava Ukrainisse kaasa toonud Eesti avalikus sektoris tavapärase PR-pullikaka, mille kõige ehedam näide on tõdemus, et kauaoodatud revisjon ei pidanud ega saanudki midagi välja selgitada.

Piieldi mingeid pabereid, tundmata sisulist huvi selle vastu, kas need on ehtsad või kas arvetel ja hinnapakkumistel kajastatud numbrid haakuvad tegelikkusega. See ei takistanud Prisket ja Tohverit väitmast, et seadust pole rikutud. Rohkemat, kui paberite vaatamine MTÜ ega ükski selle palgatud revident teha ei saavatki.

Ajakirjanduse eestvedamisel on seevastu tänavu tuvastatud, et nn geriljakiirabide ümberehituse tegelik hind olnuks kordades väiksem kui Slava Ukraini partneri, ettevõtte IC Constructionsi pakutud 3500 eurot ühe auto kohta. Revisjoni aruandest selgub aga, et IC Constructionsi nn konkurentide pakkumiste hinnavahemik kõikus ulmelise 4700 euro ja 7000 euro vahel.

Mitte miski pole takistanud Priskel ega teistel MTÜ liikmetel, kelle hulka praeguseni kuulub ka Johanna-Maria Lehtme, küsida erinevatelt Ukraina teenuseosutajatelt hinnapakkumisi, et veenduda selles, milles ajakirjanikud kiiresti selgusele jõudsid. Miks seda väikest pingutust ise ei tehtud juba enne valimisi, kui MTÜ-s pinged üleval olid?

Revisjoni aruanne on kõigile nähtav, seega ei hakka siin põhjalikumalt käsitlema sedagi, et MTÜ juhtkond jättis revisjoni käigus vastamata audiitori küsimustele mitme auto (sealhulgas luksusmaasturite Audi Q7 ja Jeep Patriot) remondikulude ja varuosade MTÜ rahadest hüvitamise põhjendatuse kohta vähemalt 16 000 euro ulatuses.

Samuti tuvastas audit, et osal ostuarvetel kippusid olema kahtlaselt sarnased arvepõhjad, kuigi müüjateks olid suisa eri riikide (USA ja Leedu) ettevõtted. Varem oli Kristo Tohver üsna kindlas kõneviisis rääkinud sellest, et revisjoni tarbeks võidakse arveid fabritseerida. Nüüd aga jäeti ka revidendi osundatud selged rikkumiskahtlused kommentaarita, öeldi lihtsalt, et Lehtmel on tuju ära.

Kohe pressikonverentsi alguses ütles Kristo Tohver, et MTÜ Slava Ukraini jätkamise soov tulenes Ukraina abistamisel jätkamise vajadusest. Ent seni, kuni MTÜ Slava Ukraini seniseid probleeme käsitletakse pelgalt selle endise juhi emotsionaalse hoituse valguses, süvendab iga järgmine pressikontakt tekkinud usalduskriisi, mitte ei leevenda seda. Nii juhtus ka möödunud reedel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.