Eelnõu kohaselt kehtestataks krediiditurul tegutsevatele inkassodele rida tegevusnõudeid ja nad peavad oma tegevuse jätkamiseks saama finantsinspektsiooni tegevusloa hiljemalt 2024. aasta 29. juuniks. Sellega tekiks finantsinspektsioonil õigus teha inkassofirmade üle järelevalvet ja probleemide ilmnemisel kasutada sanktsioone alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni.

Muudatustega tooks riik tarbijakrediidilepingute puhul allapoole ka võla viivismäära.

"Täna on inkassoturg Eestis üsna vähe reguleeritud ja sellest tulenevalt ei pruugi alati olla kaitstud võlgnike huvid. Inkassod peavad hakkama edaspidi andma inimesele selget infot kui suur on tema võlgnevus ja mida temalt täpselt sisse nõutakse, ja ka selle kohta, kuidas tema suhtes esitatud nõuet vaidlustada," selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

Minister lisas, et võlgnike arv on Eestis küll tasapisi vähenemas, kuid murekohaks on kasvanud võlasummad ja täitemenetlusse sattunute suur arv. "Täitemenetlus peaks siiski olema viimane võimalus, nüüd tekib laenuandjatel ka kohustus kaaluda enne muid võimalusi laenu ümberkujundamiseks," sõnas minister.

Inkassofirmade minimaalne kapital peaks eelnõu järgi olema 50 000 eurot ja võlglastelt laekunud vahendite hoidmiseks kehtestatakse eraldi reeglid. Krediidiinkassode juhid ja omanikud peaksid olema usaldusväärsed, näiteks ei saa krediidiinkasso juhiks olla isik, kes on varasemalt tegelenud liiakasuvõtmisega.

Eelnõuga võetaks Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv 2021/2167, mis reguleerib nende inkassofirmade tegevust, kes tegelevad pangalaenudest tulenevate viivisvõlgnevuste sissenõudmisega ja ülesostmisega. Direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta 2023. aasta 30. detsembriks ja selleks ajaks on plaanitud ka seaduse jõustumine.

Kuna täna pole inkassode tegevus eraldi reguleeritud, siis puudub ka konkreetne info, kui palju neid Eestis tegutseb. Hinnanguliselt tegeleb krediidilepingutest tulenevate nõuete haldamise ja sissenõudmisega kümmekond ettevõtet.

Laenu- ja inkassofirma Aktiva Finance Group'i juhatuse esimehe Ülar Maapalu sõnul vähendavad uued reeglid kasumlikkust.

"Tekib juurde töökohti, tekib juurde kulutusi, tekib juurde teatud bürokraatiat. Midagi muud sisulist igapäevategevust mõjutab see väga vähe. Järelevalve on normaalne tegevus ja see on kõigil, paljudel ettevõtetel, kus finantssektoris on järelevalve, nüüd ka inkasso juba tasaselt. Meie jaoks on see aktsepteeritav ja lihtne," rääkis Maapalu.