Kliimaministeerium plaanib muuta ehitusseadustikku ja viia see kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga. Kui direktiiv on juhis liikmesriikidele Euroopa Liidu seatud eesmärkide saavutamiseks, siis liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas vastavaid eesmärke saavutada.

Direktiiv näeb ette, et kehvas seisus mitteelamuhooneid tuleb hakata renoveerima. Nende alla lähevad äri- ja avalikud hooned, load ja büroohooned. Ministeeriumi plaaniga tuleb kõige kehvema energiatõhususega majad ehk G ja H klassi hooned, aastaks 2030 renoveerida vähemalt F-klassi tasemele. H ja G tähendavad üldjuhul soojustamata vanu hooneid. Kuid ka F hooned ei pruugi olla soojutatud. Näiteks 1970-ndatel ehitatud telliskivi maja Tallinnas Lasnamäel võib olla F märgisega.

Aastaks 2033 peavad need hooned saavutama vähemalt E-klassi. E-hooned on näiteks 1990-ndatel ehitanud majad, kus on tehtud üksikuid uuendusi, näiteks vahetatud aknad.

Selliste majade renoveerimine läheb maksma ligi kokku 290 miljoni eurot. Renoveeritud hoonete keskmine tasuvusaeg on ligi kuus aastat, seisab eelnõus. See tähendab, et nii kaua võiks kuluda omanikel aega renoveerimisele kulunud raha tagasiteenimiseks. Renoveeritud hoonete küttekulud on väiksemad ja väärtus suureneb.

Kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Ingvar Allekand rääkis ERR-ile, et seadusemuudatus tekitab suure probleemi, sest see ei mõjuta ainult kinnisvaraomanikke, vaid ka majandust laiemalt. Allekand selgitas, et uus seadus tekitaks ebamõistlikke kulusid ja eriti maapiirkondades on ettevõtetel keeruline hakkama saada.

"Meil on juba täna on probleem sellega, et põllumajandusettevõtted panevad oma uksi kinni. Ka regionaalregionaalsed ettevõtted panevad uksi kinni ning kaotatakse töökohti. Selle muudatuse me lihtsalt valame õli tulle juurde," rääkis Allekand.

Ta sõnas, et Eestil tasub veel mõelda, kuidas direktiivi üle võtta. Liikmesriikidel on direktiivi vastuvõtmisel tema hinnangul üsna vabad käed. Allekand näeb lahendusena seda, et võtta direktiiv vastu leebemal kujul.

Kliimaministeerium ehituse osakonna juhataja Lauri Suu ütles ERR-ile, et selliste majade nõuded on osa suuremast seadusemuudatust, mis hõlmab kõiki hooneid, kus inimesed toimetavad. Nõuded on eri tüüpi majadele erinevad, märkis ta.

Suu lisas, et seaduseelnõu jõuab peagi riigikokku, kus poliitikud hakkavad selle üle arutama. Seal saab esitada ka muudusettepanekuid.

Liidu ettepanekule, et riik peaks rakendama nõudeid võimalikult leebelt, vastas Suu, et seda juba tehakse.

"Meie oleme omalt poolt rakendanud tõesti täielikku miinimumpaketti ehk midagi rohkemat kui direktiiv sealt minimaalselt tahab, me ei tee," lubas Suu.