Hiljuti võttis Euroopa Parlament vastu kliimapaketi, mille üle peeti mitu aastat kõnelusi. Pakett sisaldab endas ka EL-is importkaupadele süsinikumaksu. Selle eesmärk on tagada, et EL-is tegutsevad ettevõtted ei satuks kehvemasse konkurentsiolukorda võrrelduna riikidega, kus keskkonnanõuded on leebemad.

Maks võetakse kasutusele 2026. aastast ning see hõlmab rauda, terast, tsementi, alumiiniumi, väetist. Nende kaupade importijad peavad kinni maksma tootjariigis makstava CO2 hinna ja EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi süsinikdioksiidi saastekvootide hinnaerinevuse.

HS toob välja, et see süsteem ei pruugi kasulik olla Euroopa majandusele ega ka kliimale. Probleem seisneb selles, et maks ei hakka kehtima valmistoodetele, mille valmistamiseks kasutatakse palju terast või alumiiniumi. 

Soome firmad toodavad valmistooteid kogu maailmas. Firmad arvestavad iga tellimuse puhul hoolikalt, kus on tootmistegevus kasulik. Näiteks Soome firma Valmet toodab metsatehnikat nii kodumaal kui ka Hiinas. Kui Soome alltöötvõtjad või Valmet peavad hakkama terase eest tasuma süsinikumaksu, siis võib tekkida olukord, et Valmet võib masina valmis teha hoopis Hiinas. 

Süsinikumaksu kehtestamisega kärbitakse veel ka tööstusfirmade jaoks jagatavate tasuta saastekvootide hulka. Need kvoodid on mõeldud just selleks, et EL-i kliimapoliitika ei kahjustaks kohalikku tootmist. 

Tootmine võib seetõttu kolida väljapoole Euroopat. Arengumaade võimud aga  keskkonda saastava tootmise üle järelevalvet tihti teha ei taha. Seetõttu võib EL-i süsinikumaks hoopis kliimamuutusi veelgi kiirendada.