Varajane kartul sai hiliste öökülmadega kahjustatud ja kasuks ei ole tulnud ka põuane varasuvi, ütles kartulikasvataja Kalle Hamburg. Hilisematel sortidel on veel lootust.

"Vara hõisata, vara nutta. Varane kartul on saanud öökülmadega kannatada. Supersaaki ei tule. Aga praegu on veel vara paanikat hakata külvama. Mis hiljem pandud, sellel on veel võimalus, kui nüüd korralikult vihma tuleb," lausus ta.

Varajase kartuli saak võib tänavu olla tavapärasest aastast kuni 50 protsenti väiksem, ütles Hamburg.

Maaelu teadmuskeskuse kartuliaretaja Terje Tähtjärv ütles, et varajase kartuli puhul sõltub saagikus ka sellest, mis sordiga on tegu, kui vara see maha pandi ja millise piirkonnaga tegu on. Igal juhul on tänavu olukord aga kehv.

"Varajaste sortidega sel aastal ei mängi. Hilisemad sordid on praegu algstaadiumis. Nende saagi võib veel päästa," lausus ta.

Tähtjärve sõnul pole olukord kartulipõldudel vaatamata põuale praegu hull, kuid vihma on kindlasti vaja.

"Ka mul endal pole puhmad väikesed. Veepuudus on ja kui see kestab ka mugulate moodustumise ajal, moodustub neid vähe. Kui üldse ei saja, siis jääb kartuli kasv seisma. See võib taastuda, aga kas ka mugulad tekivad, sõltub sellest, kui hästi üks sort stressi talub," lausus ta.

Hamburgi sõnul oleks praegu vaja rohkem vihma, kui näiteks lähinädala prognoos lubab. "See vihm, mis prognoositakse, põldude janu ei kustuta. 30 millimeetrit peaks ikka vihma tulema," ütles ta.

Piirkonniti olukord erinev

Samas on Eestis piirkonniti sademete hulk olnud väga erinev ning seega ka kartulipõllud erinevas seisus.

"Jõgevamaal on vihma tulnud mitukümmend millimeetrit, Läänemaal on samas põllud kuivusest kollased. Eesti on suur riik," ütles Hamburg.

Ka keskkonnaagentuuri andmetel on vihma sadanud piirkonniti väga erinevalt. Näiteks Ristnas, Tallinnas ja Kundas on vihma tänavu tulnud vaid 10 kuni 15 protsenti pikaajalisest keskmisest, Sõrves ja Väike-Maarjas aga vastavalt 79 ja 69 protsenti.

Mullu oli samuti kevad ja suve esimene pool kuiv ning vihma hakkas tulema alles juulis-augustis. See aga päästis kartulisaagi, ütles Tähtjärv, ning kokkuvõttes oli saagikus veidi alla keskmise.

Keskkonnaagentuur aga prognoosib praegu, et ka tänavune juuli tuleb pikaajalisest keskmisest kuivem.

Ka lätlased on mures tänavuse kartulisaagi pärast. Läti riikliku põllumajanduskeskuse taimekasvatuse peaekspert Maris Narvils ütles Läti rahvusringhäälingule, et juuli saab kartulisaagile olema otsustav kuu, sest seni on sealgi paljudes piirkonnas vihm sadamata jäänud. Tavapärase saagi jaoks vajalik vihmakogus on alla sadanud vaid vähestes kohtades.