Arheoloogid uurisid Norra georadari abil paiku Virumaal ja Lääne-Eestis
Eesti ja Norra arheoloogid uurisid Norra georadari ja magnetomeetri abil lähemalt paiku nii Virumaal kui ka Lääne-Eestis.
Selliste aparaatide kasutamises nähakse arheoloogide jaoks suurt perspektiivi. Nende abil on võimalik koguda infot maapinnas peituva kohta kühvlit kätte võtmata ning planeerida täpsemini arheoloogilisi kaevamisi seal, kus kaevamised siiski vajalikuks osutuvad.
Palaval suvepäeval Lääne-Eestis Saastnas ringi sõitnud ATV järel lohisenud alusel oli georadar, mis aitas arheoloogidel uurida, mis peitub maa all. Tegemist on Tallinna Ülikooli ja Norra teadus- ja tehnikaülikooli ühise projektiga, mille raames tehti georadari ja magnetomeetriga mõõtmisi Virumaal Purtse Taramäel ja Tarakaldal ja Lääne-Eestis Lihulas ja Saastnas, et uurida paiku, mis jäid kunagise Skandinaaviast Novgorodi viinud viikingite laevatee äärde.
"Esimesed tulemused on meil juba Tarakaldalt tulnud, kus me tõepoolest näeme viikingiaegseid maju linnuses, mida me võib-olla varem poleks oodanud, et seal võidi elada. Esimesed tulemused on meil ka Lihulast, kus me tõepoolest näeme eeslinnuses keskaegseid maju," ütles Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi professor Kersti Markus.
Praegune pilt on veel esialgne. Täpsem info selle kohta, mida mõõtmised kunagise hoonestuse kohta näitavad, selgub peale umbes kuu aega Norras kestvat andmetöötlust.
Matsalu lahe ääres Saastnas uuriti lisaks ka kunagise keskkonna muutumist ehk näiteks seda, kuidas on minevikus paiknenud rannajoon.
"Selle tehnoloogiaga saame me maapinda skaneerida, et meil poleks vajadust ulatuslike kaevamiste järele. See on peamine kasu, et me saame esialgse vaate, et teada, mis on maa all. Aga ka see, et saame aidata oma kolleege arheolooge olla efektiivsemad selles, kuhu oma kaevandeid teha," ütles Norra teadus- ja tehnikaülikooli arheogeofüüsika teadur Carmen Cuenca-Garcia.
Georadari ja magnetomeetri kasutamisel on Eesti arheoloogias perspektiivi. Näiteks arheoloog Anton Pärn on öelnud, et see võimaldab arheoloogidel valida paremini välja teadustööks kõige sobivamad kohad või hinnata täpsemalt, kui mahukaks ja kulukaks võivad kujuneda mõne taristuobjekti või hoone rajamise eel vajalikud arheoloogilised avariikaevamised.
Toimetaja: Barbara Oja