"Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on avaldanud viimasel ajal arvutusi hinnatõusu allikate kohta ja jõudnud järeldusele, et märkimisväärne osa euroala hiljutisest inflatsioonist on tulnud kasumite kasvust," kirjutas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga väljaandes. "2023. aasta esimeses kvartalis olid Eesti tarbijahinnad [eratarbimise hinnaindeksi ehk eratarbimise deflaatori põhjal] 31 protsenti kõrgemad kui 2019. aasta esimeses kvartalis. Kasumid tõstsid hinnataset ligikaudu 12 protsendi võrra ehk ligi 40 protsendi ulatuses kogu hinnatõusust."

"Varasemast on teada, et kiire hinnatõusu ajal suurenes majanduses juurdehindlus. Seda saab suuresti selgitada tegevusaladega, mille väljamüügihinnad maailmaturul kasvasid, näiteks energeetika ja põllumajandus. Ülejäänud harudes jäi aga juurdehindlus keskeltläbi varasemale tasemele," märkis Oja. "See tähendab, et hindasid oli võimalik tõsta sama kiiresti, kui kasvasid sisendikulud. Teisisõnu kasvatati ka kasumeid sama kiiresti, kui kallinesid sisendid."

Viimaste aastate hinnatõusust ligikaudu 20 protsenti on tulnud sellest, et ettevõtete tööjõukulu pakutava toodangu kohta on kasvanud ja 40 protsenti sellest, et kapitalitulu toodangu kohta on suurenenud. Ülejäänud inflatsioonis mängib suurt rolli impordi kallinemine. Need proportsioonid on sarnased euroala keskmiste näitajatega.

Eesti Panga analüüs näitab samas, et kasumite kasvu mõju hinnatõusule on hakanud vähenema. Arvutuste aluseks on majanduskasvu (SKP) andmed, kus kasumite kasv oli tänavu esimeses kvartalis aeglasem kui ettevõtete statistikas. Seetõttu on võimalik, et kasumite roll võib olla esimeses kvartalis alahinnatud. Isegi kui kapitalitulu ja impordihinnad enam inflatsiooni ei panustaks, oleks inflatsioon tööjõukulu kiire kasvu tõttu ikkagi ligi neli protsenti ehk mineviku keskmisega võrreldes väga kiire.

Kui võrrelda 2023. aasta esimese kvartali hinnataset koroonaviiruse-eelse ajaga ehk 2019. aasta esimese kvartaliga, siis on hinnataseme tõusu hoogustanud kõige rohkem kasumite kasv kinnisvara-, energeetika-, finants- ja kaubandussektoris. Nimetatutest kaks esimest andsid kapitalitulu kasvu mõjust poole ja kõik neli tegevusala kokku ligi 75 protsenti kapitalitulu kasvu mõjust inflatsioonile. Need on tegevusalad, mis mõjutavad erinevate ettevõtete sisendikulusid ja seega kaudselt väga paljude toodete hinda.

"Juurdehindlusest räägitakse sageli kaubandussektori puhul, kuna seal on seda kõige lihtsam jälgida, kuid analüüs näitab, et suur osa hinnatõusust on siiski pärit teistest sektoritest. Kaubandussektoriga otseselt seotud hinnatõusust annab peamise osa tööjõukulu suurenemine," kirjutas Oja.

Lisaks ostujõu kahandamisele mõjutab kiire inflatsioon konkurentsivõimet, kuna hoogne hinnakasv avaldab survet kodumaistele tootmishindadele. See omakorda tähendab, et eksporttoodete tootmine muutub kallimaks ja eksportivatel ettevõtetel on välisturul keerulisem konkureerida.

"Kapitalitulu reageerib nõudluse muutustele harilikult kiiresti, sest palkade läbirääkimine võtab aega ja seega majanduskriisides langevad kasumid kiiresti, aga ootamatute nõudlusest tulenevate šokkide korral need ka kasvavad kiiresti. Kui turule sisenemine on lihtne, meelitab kasumite kasv ligi uusi ettevõtteid ja see aitab hinda alla tuua," märkis Oja.

"Eesti turg on aga väike ega pruugi olla uutele pakkujatele atraktiivne," lisas ta.

"Minevikus on teistes riikides püütud seda lahendada konkurentsiameti tugevama sekkumisega turule, kuid see ei pruugi enam tingimata aidata, sest võib muuta turu uutele pakkujatele veel vähem atraktiivseks. Osa kiirest hinnatõusust tulenebki tõenäoliselt sellest, et tarbijatel ei ole sama head informatsiooni kui ettevõtetel, ning seda tühimikku tuleks täita usaldusväärse ja avalikkusele tasuta pakutava analüüsiga. Me ei peaks häbenema küsida, miks ühe või teise toote hind on nii palju kasvanud, leppides lihtsalt selgitusega, et hinnad kasvavad, sest kõik teised tõstavad ka hindu," lõpetas ökonomist.